Uuring
2023
Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale
2023. aasta suvel pöördus President Kaljulaidi Fond meie poole küsimusega, kuidas digiriigi arendused, kiire digitaliseerumine ning tehnoloogia aktiivne kasutuselevõtt on mõjutanud Eesti ühiskonda.
Projekt:
Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale
Klient:
President Kaljulaidi Fond
Eesmärk
Kaljulaidi Fondi eesmärgiks on töötada välja digiriiki mõtestav ja arendav suund ning konsultatsiooniga aitasime kaasa mõelda, mis võimalusi Eesti praegune kogemus selleks annab.
Meetod
Kuue kuu pikkuse konsultatsiooniprotsessi käigus töötasime ja analüüsisime läbi mõjukad valdkondlikud uuringud Eestis ja välismaal ning tõime välja põhjuslikud seosed tehnoloogia kiire arengu ning tänase Eesti ühiskonna omapärade vahel. Konsultatsioon toetus sekundaarallikate analüüsile ning peamised andmed olid „Eesti digiriigi ajaloo talletamise“ riigihanke raames valminud intervjuud digiriigi eestvedajatega, Eesti taasiseseisvumise perioodi jooksul tehtud väärtusuuringute materjal ning täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames kogutud info.
Konsultatsiooniprotsess koosnes igakuistest kohtumisistest ja mõttevahetustest. Projekti tulemusena valmis ka kirjalik kokkuvõte koos esitlusega, mis andis ülevaate, milline on olnud digitaliseerumise mõjust Eesti ühiskonnale ning kuidas seda tulevikus võiks põhjalikumalt uurida.
Olulisemad taipamised
Leidsime, et Eesti riiki ja selle institutsioone usaldatakse ning demokraatlikud väärtused on tugevalt juurdunud. Eriti oluline on, et eesti inimesed on harjunud ja valmis jagama oma (isiku)andmeid riigiga. Usaldatakse riigi toetatud arendustegevusi ja uute lahendustega katsetamist.
Inimesed usaldavad tehnoloogiat ning tehnoloogiavaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel ja spetsialistidel on hea kuvand. Riskitundlikkus uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel on madal ning ollakse valmis testima uusi arendusi. Eesti inimestel on kõrged ootused protsesside efektiivsusele, mugavusele ning kiirusele.
Juurdunud on pragmaatiline ja individualistlik väärtussüsteem, mis toetab teistest eristumist ning iseseisvalt töötamist. Eestis võimestati 1990ndatel noori inimesi, kes kujunesid ühiskonna eestvedajateks, juhtideks ning liidriteks; noortele inimestele vastutuse andmine on Eestis siiani esil.
Projekti käigus tõusid esile mitmed võimalused, kuidas praegu toimivast digiriigist jõuda kaasavama digiühiskonnani. Samuti töötasime välja tulevikuuringute kava, mis võimaldab digiühiskonna arengut võrrelda Eestis ja teistes riikides.