Uuring
2024
Mida ootavad elanikud uuelt äri- ja vabaajakvartalilt?
2024. aasta sügisel viisime Krulli kvartali arendajatele läbi kogukonnauuringu. Arendajate soov oli teada saada, millist piirkonda Kalamaja ja Kopli piiril asuva Krulli kvartali näol soovitakse, millised on sellega seotud ootused ja vajadused, aga ka milline on inimeste arvates hea ja mõnus elu-, äri- ja vabaajakeskkond ning Põhja-Tallinna piirkond tervikuna.
Projekt:
Krulli kvartali kogukonnauuring
Klient:
Krulli kvartal
Eesmärk
Projekti eesmärk oli mõista, millised on koostööpartnerite ja ümbritseva kogukonna nägemus ja ootused piirkonna arengule ja arendusele.
Meetod
Kombineerisime erinevaid antropoloogilisi meetodeid, mis võimaldas teemale läheneda erinevate nurkade alt ning saada terviklik pilt ja tunnetus piirkonnast ning selle inimestest. Keskendusime kahele suuremale grupile: ümbritsev kogukond (piirkonnas elavad inimesed) ning äri- ja koostööpartnerid, sh Wise, kelle uus kontor Krulli kvartalis äsja avati.
Samuti viisime läbi vaatlusi Kalamaja ning Krulli kvartali piirkonnas. Vaatluste käigus vestlesime inimestega tänaval ja poodides, lisaks ka erinevate teenusepakkujate juures. Wise’i töötajate kaasamiseks osalesime uue kontori tutvustamise ringkäikudel. Lisaks tegime süvaintervjuusid praeguste piirkonna elanike või potentsiaalsete Krulli kvartali külastajate ning teenuste kasutajatega. Praeguste rentnike-koostööpartneritega viisime läbi grupiintervjuu ning vestlesime laiema pildi saamiseks ja konteksti loomiseks Põhja-Tallinna linnaosa kogukonna kaasamise osakonna kultuuritöö spetsialisti ja linnaosa arhitektiga.
Projekti tulemusi esitlesime Krulli kvartali arendustiimile ning nende koostööpartneritele ja andsime üle ka valminud kokkuvõtte.
Olulisemad taipamised
Inimeste ootused ja vajadused muutuvad elukaare jooksul – seega peab linnaruum olema piisavalt paindlik ja suutma neid muutusi toetada.
Perede igapäevased praktikad ja tegevused sõltuvad väga palju lastest; laste kasvades praktikad muutuvad ja arenevad koos lastega. Igapäevaseid ja ka suuremaid otsuseid tehakse sellest lähtuvalt.
Eakad ei ootagi enam, et linnaruumi arendused või muud tegevused oleksid kuidagi neile suunatud või nende peale mõtleksid; nad on justkui kõigega rahul ja leplikud.
Kaasamine on uus normaalsus. Inimeste ootused kaasaegsele linnaruumile on kõrged ning teadlikkus kasvab. Soovitakse olla informeeritud ümbritsevatest arengutest ning on tähtis, et linnaruumi arendamisel arvestatakse erinevate sidusrühmade vajadustega. Eriti pikaajaliste ehitus- ja arendusprojektide puhul on protsessi kaasamine väga oluline.
Kiirelt arenevates piirkondades tekib “ehitusväsimus“, sest igapäevaelu on pidevalt häiritud ja n-ö ilusat tulevikku ei jõua ära oodata.
Kalamaja elanikud hindavad kogukondlikkust ning piirkonna mõnusat ja õdusat atmosfääri. Samal ajal on piirkond erinevate arenduste läbi muutunud – uus, moodne maailm võib tunduda võõras neile, kes sinna algselt kolisid.
Muutused tekitavad inimestes hirme: kardetakse, et gentrifikatsiooniga kaasnevad sotsiaalsed ja kultuurilised muutused.
Ligipääs merele ja rohelisele keskkonnale on inimeste jaoks olulised – tuleb leida nutikaid lahendusi, et linnakeskkonda ja loodust integreerida.
Autod linnaruumis on jätkuvalt emotsionaalne ja polariseeriv teema, kuid projektis ilmnes, et kohalike autokasutus on minimaalne ning tekkis küsimus “Kes see Kalamajas autoga sõidab?”
Ankurrentnikud ja teenusepakkujad mängivad olulist rolli kvartali identiteedi ja kuvandi loomisel. Need valikud annavad signaali, millistele sihtrühmadele kvartalit arendatakse ja kellele pakutavad tegevused on suunatud.