Koosloome
2025
Kuidas tagada tõhus nakkushaiguste ennetamine ja tõrje?
2025. aasta juunist detsembrini viisime koostöös Sotsiaalministeeriumiga läbi koosloome töötoad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) väljatöötamiseks. Antropoloogia Keskus vastutas metoodika ja arutelude läbiviimise eest: töötasime välja töötubade ülesehituse ja abimaterjalid ning hõlbustasime ja dokumenteerisime kohtumised. Sotsiaalministeerium valmistas ette töötubade sisu ja vastutas logistika eest.
Projekt:
Kaasavad arutelud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiseks
Klient:
Sotsiaalministeerium
Eesmärk
Töötubade eesmärk oli mõista erinevate huvigruppide ja ekspertide põhimõtteid ja tegevusi ning saada sisendit loodavale seadusele. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kaasajastatakse nakkushaiguste ennetamist, haiguspuhangutega tegelemist ning tervisekriiside lahendamist.
Meetod
Kokku toimus 10 töötuba ja kaks väiksemat fookusgrupi kohtumist. Sissejuhatavas töötoas kaardistasime kehtiva seaduse vajakajäämisi ja ootusi uuele seadusele. Järgenevate töötubade teemad tuginesid seaduse väljatöötamiskavatsuses (VTK) toodud struktuurile: fookuses oli näiteks nakkusohtliku materjali käitlemine, immuniseerimine ja epideemiate ohje. Viimasel kohtumisel tutvustas ministeerium seaduseelnõu põhisisu.
Iga töötoa arutelust valmisid kokkuvõtted, mis saadeti osalejatele kirjalikuks tagasisidestamiseks. Lisaks täpsustas ministeerium seadusloome protsessi käigus sõnastusi, nõudeid ja muid detaile.
Olulisemad taipamised
Töötubadest joonistusid välja mõned taipamised, mis kordusid sõltumata sellest, kas arutleti infektsioonikontrolli, laborite töö või epideemia olukorras tegutsemise üle.
Usaldus ja kommunikatsioon on seaduse toimimise eeldus. Osalejad rõhutasid korduvalt, et seadus peab käima käsikäes avatud ja arusaadava kommunikatsiooniga, sest inimesed peavad normide täitmiseks ka neist aru saama.
Oodatakse riskipõhist ja sisulist lähenemist. Nii nõuete seadmisel, meetmete rakendamisel, andmete kogumisel kui otsuste tegemisel tuleks lähtuda riskitasemest, selmet luua ühetaoline süsteem kõigi jaoks. Seadus peab andma selged raamid, aga ka paindlikkuse muutustele reageerimiseks.
Seadus peab toetama rolli- ja vastutusselgust valdkonnas tegutsejate seas.
Kohustuste või ülesannete seadmisel peab riik ka nende täitmist toetama, st tagama koolitusvõimalused, praktilised juhised, vajalikud ressursid jne. Sealhulgas soovitakse tervishoiuandmete korralduse parandamist, mis eeldab omakorda infosüsteemide korrastamist ja arendamist.