Uuring
2026
Mida arvab kohalik kogukond tuuleenergiast?
2026. aasta jaanuarist märtsini viis Antropoloogia Keskus ettevõtte Vindr Baltic OÜ tellimusel läbi kogukonnauuringu viies vallas (Türi, Järva, Põhja-Sakala, Viljandi ja Lääne-Harju). Uuringu käigus kaardistasime kohalike elanike mõttemustrid ja hoiakud seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsime kohalike hirme ja ootuseid seoses tuuleenergeetika valdkonna arendamisega ning tulevikuga laiemalt. Eesmärk oli luua alus paremaks üksteisemõistmiseks, et ettevõte saaks edaspidist suhtlust ja kaasamistegevusi korraldada elanike huvisid paremini arvestades.
Projekt:
Tuuleenergia kogukonnauuring
Klient:
Vindr Baltic
Eesmärk
Eesmärk oli luua alus paremaks üksteisemõistmiseks, et ettevõte saaks edaspidist suhtlust ja kaasamistegevusi korraldada elanike huvisid paremini arvestades.
Meetod
Uuringus kasutasime kvalitatiivset lähenemist, mille eesmärk oli mõista inimeste vahetuid kogemusi ning pakkuda tuuleenergia arendamise teemale sügavust ja konteksti. Andmekogumiseks viisime läbi igas vallas 20-35 poolstruktureeritud süvaintervjuud, mis toimusid nii valdades kohapeal, Tallinnas kui ka videokõnede vahendusel. Osalejad värbasime mitmel viisil – plakatitega piirkonnas, info jagamisega valla kanalites, artiklitega vallalehtedes kui ka kogukonnaliikmete soovituste kaudu.
Uuringus osalesid erineva taustaga inimesed: kohalikud elanikud, hooajaliselt piirkonnas elavad inimesed, ettevõtjad, kogukonnajuhid kui ka valla esindajad. Valimi kujundamisel pöörasime tähelepanu seisukohtade mitmekesisusele, kaasates nii tuuleparkide pooldajaid, vastaseid kui ka neutraalseid piirkonnaga seotud inimesi.
Andmete analüüsis lähtusime empaatilise kuulamise põhimõttest, mille keskmes oli inimeste arvamuste ja kogemuste mõistmine.
Olulisemad taipamised
Maapiirkondades elavad inimesed väärtustavad oma elukeskkonna puhul eelkõige rahu, looduslähedust ja võimalust elada eemal linnakärast. Piirkondade identiteet on tugevalt seotud puutumatu looduse ja hajaasustusega, mistõttu kardetakse kodupiirkonna muutumist tööstuslikuks keskkonnaks.
Kohalikud ootavad avatud, faktipõhist ja läbipaistvat arutelu, mis tugineb sõltumatutele uuringutele ning kus käsitletakse ausalt nii mõjusid kui ka inimeste muresid. Suhtluses peetakse oluliseks neutraalset vahendajat, kes aitaks tõlkida tehnilised ja juriidilised teemad arusaadavasse keelde ning toetaks kogukondasid arendusprotsessis.
Kohalikud vajavad ettevõttega kokkuleppeid, mis on siduvad. Suurema kindlustunde tagamiseks peaksid kokkulepped olema fikseeritud kirjalikult ning jagatav info konkreetne ja lihtsalt mõistetav.
Mõistes paremini kohalikke elanikke, nende väärtusi, hirme ja ootusi ning senise kaasamisprotsessi tugevusi ja kitsaskohti, on ettevõttel võimalik kujundada edasist suhtlust viisil, mis arvestab tasakaalustatult kõigi osapoolte huvidega. Läbipaistev, kaasav ja lugupidav dialoog on keskne usalduse loomisel.