Uuring
Koosloome
2025
Kuidas tagada pärimuskultuuri elujõulisus?
2025. aasta augustist detsembrini viis Antropoloogia Keskus Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel läbi uuringu, et hinnata Virumaa pärimuskultuuri toetusmeetme mõju piirkonna pärimuse säilimisele ja jätkusuutlikkusele.
Projekt:
Virumaa pärimuskultuuri toetusmeetme mõju
Klient:
Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eesmärk
Eesmärk oli analüüsida toetatud tegevuste mõju, mõista kogukonna hoiakuid vaimse kultuuripärandi suhtes ning leida lahendusi kitsaskohtadele pärimuse väärtustamisel ja edasiandmisel.
Meetod
Uuringus kombineerisime kvalitatiivseid meetodeid, kaasates kokku 79 inimest nii Lääne- kui ka Ida-Virumaalt.
Süvaintervjuud valdkonna võtmeisikute, sädeinimeste ja pärimuse edendajatega.
Vaatlused neljal eriilmelisel pärimusega seotud sündmusel (nt Mandoliinijämm, Silmufestival), mille käigus vestlesime ka üritustel osalejatega.
Neli grupiintervjuud ja neli koosloomelist fookusgrupi intervjuud toetusmeetme hindamiskomisjoniga, toetust saanud ja toetust mitte saanud projektijuhtidega, omavalitsuste esindajatega, haridus- ja kultuuritöötajatega ning pärimuse edendajatega.
Olulisemad taipamised
Pärimusega tegelemine toetab vaimset tervist ja loob kogukonnatunnet. Ühistegevused – olgu selleks pillimäng, tants või käsitöö – liidavad inimesi, vähendavad üksildust ja tugevdavad kohalikku identiteeti. Eeskätt Ida-Virumaal toimib pärimus ka sillana eri kultuuride vahel.
Pärimuse hoidmine toetub sädeinimestele. Virumaa pärimuse mootoriks on kohalikud eestvedajad, kelle jaoks on pärimus elustiil ja missioon. Samas on oht läbipõlemiseks suur, kuna kogukond ja rahastajad eeldavad sageli tasuta panustamist, mistõttu on süsteemne toetus ja tunnustus nende inimeste hoidmiseks kriitilise tähtsusega.
Suurim väljakutse on järelkasv. Noorte kaasamine nõuab süsteemset lähenemist haridusasutustes ja mängulisust, kuna loomulik side vanavanemate pärandiga on linnastumise tõttu nõrgenenud. Oluline on lasteaedade ja koolide tihedam koostöö pärimuskandjatega.
Toetusmeede on paljude pärimusalgatuste jaoks ellujäämise eeltingimus, kuid vajab paindlikkust. Taotlejad ootavad vähem bürokraatiat ja stabiilsemat rahastust, et keskenduda sisulisele tööle, mitte paberimajandusele.
Virumaa pärimuse elujõu ja nähtavuse garantii on laiapõhjaline koostöö, mis peab toimima kõigil tasanditel: alates külaseltsidest ja lõpetades maakondade vahelise ning riikliku tasandiga. Hädavajalik on luua toimiv võrgustik koolide, muuseumide, kultuuritöötajate ja omavalitsuste vahel.