Uuring
Koosloome
2026
Kuidas toetada Soomes elavate eestlaste seas emakeele säilimist?
Eesti kogukond on Soomes suuruselt teine sisserändajate rühm, kuid eesti laste osalemine kohalike omavalitsuste pakutavas emakeeleõppes on oodatust madalam. Välisministeerium soovis mõista, millised sotsiaalsed, korralduslikud ja emotsionaalsed tegurid soodustavad või takistavad eesti keele edasiandmist järgmisele põlvkonnale.
Uuring valmis koostöös Helsingi Ülikooli ja Eesti Organisatsioonide Võrgustikuga Soomes.
Projekt:
Soomes elava eesti väliskogukonna perekondade emakeelekasutus ja õppimine ning soovitused selle toetamiseks
Klient:
Eesmärk
Uuringu eesmärk oli kaardistada kõige olulisemad tegurid, mis soodustavad või takistavad eesti keele edasiandmist ühelt põlvkonnalt teisele. Tulemuste põhjal panime kokku ka poliitikasoovitused, mille põhjal toetada eesti keele õpet Soomes.
Meetod
Uuringu viisime läbi 2025. aasta sügisest 2026. aasta kevadeni, ühendades kvantitatiivse andmekogumise antropoloogilise lähenemisega. Uuring valmis koostöös Helsingi Ülikooli soome keele ja soome-ugri keelte osakonnaga ja Eesti Organisatsioonide Võrgustikuga Soomes.
Ankeetküsitlus. Küsitluses osales 427 Soomes elavat lapsevanemat. Küsitluse abil kaardistasime kodust keelekasutust ja õppes osalemise barjääre.
Süvaintervjuud. Viisime läbi 14 intervjuud erineva taustaga lapsevanematega, kaasates muuhulgas hiljuti kolinud peresid, teismeliste vanemaid ning erivajadustega laste vanemaid. Intervjuud aitasid mõista nende igapäevaseid keelepraktikaid ja avada sügavamalt küsimustiku tulemusi.
Ekspert- ja fookusgrupi intervjuud. Viisime läbi 7 ekspertintervjuud haridus- ja keelepoliitika spetsialistidega ning korraldasime 2 fookusgruppi eesti keele õpetajate ja lapsevanematega Soomes.
Koosloome töötuba. Kaasasime 14 inimest (õpetajad, lapsevanemad ja eksperdid), et sõnastada ühiselt keeleõppe ettepanekuid, poliitikasoovitusi ja lahendusi.
Olulised taipamised
Logistilised takistused. Õppes osalemist ei takista valdavalt mitte motivatsiooni puudumine, vaid logistilised takistused. Keeletunnid toimuvad sageli hilja või teises koolis, sundides väsinud lapsi valima emakeele, hobide ja sõprade vahel.
Erivajadustega noored vajavad emakeelset tuge. Õpiraskustega või neuroloogiliste eripäradega (nt ATH, düsleksia) laste mured tõlgendatakse Soome koolides sageli ekslikult puuduliku soome keele oskuse tagajärjeks. Ilma emakeelse diagnostika ja toeta jäävad need lapsed õigeaegse abita, mis tekitab neis isoleeritust ja viib sageli eesti keele tundidest loobumiseni.
Ootused keeleõppele. Eesti pered ootavad emakeele õppelt sageli rangemat akadeemilist struktuuri, samas kui Soome haridussüsteem on uuringus osalejate sõnul lapsekesksem ja mängulisem. Ootustele mittevastav õpe tekitab vanemates rahulolematust ja viib pettumuse korral õppe katkestamiseni.
Õpetamine toetub “sädeinimestele”. Eesti keele õpetajaid iseloomustatakse kui „sädeinimesi“, kes on südamega asja juures. Nad aitavad peredel Soome ühiskonda paremini sisse elada ja säilitada samal ajal laste emakeele baasoskused. Samas sõltub keeleõpe liigselt konkreetest õpetajatest ning tuntakse puudust lihtsasti haaratavatest õppematerjalidest.
Noortel puudub emakeelne keskkond. Soome eestlaskond on sotsiaal-majanduslikult hajutatud ning aktiivne ja uusi tutvusi otsiv võrgustumine on pigem erandlik. Ilma eestikeelsete eakaaslaste ja turvaliste noortekeskkondadeta võib emakeel teismeeas muutuda vaid “vanemate keeleks”, kaotades noorte silmis sotsiaalse atraktiivsuse. Lisaks peljatakse kohati avalikus ruumis eesti keeles rääkida, kartes negatiivset suhtumist.
Edasised tegevused
Uuringu tulemusena valmis raport, mis kirjeldab Soomes elavate perede kogemusi ja pakub emakeele kasutamise toetamiseks poliitikasoovitusi nii pere, kogukonna, kooli kui ka riigi tasandil.
Mõned olulisemad soovitused:
Proaktiivne teavitustöö. Liikuda passiivselt info jagamiselt proaktiivse teavitustöö poole, kasutades ametlikke koolikanaleid (nt Wilma platvorm), et vähendada perede infopuudust.
Tundide parem ajastus ja tasemerühmad. Põimida eesti keele tunnid koolipäeva sisse, et vältida laste kurnamist. Samuti moodustada õpilastest ühtlasemad keeletaseme rühmad.
Digi- ja hübriidõpe. Pakkuda ja toetada kaug- ja hübriidõppe võimalusi kaugemates piirkondades elavatele peredele ning kaasajastada õppematerjale.
Õpetajate võrgustumine. Luua Soomes elavate eesti keele õpetajate infobaas, et toetada omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist.
Eestikeelsed noortekeskkonnad. Luua võimalusi eakaaslastega eesti keeles suhtlemiseks, et säilitada keele sotsiaalne atraktiivsus teismeeas.
Loe täispikka raportit ja tutvu soovitustega Välisministeeriumi kodulehel.