Uuring

2021

Kuidas muuta hädaabist teatamine ligipääsetavamaks?

Siseministeeriumi tellimusel ja koostöös Häirekeskusega tegime 2021. aasta kevadel 112 hädaabinumbri kasutajauuringu.

Projekt:

112 hädaabiteate edastamise kasutajauuring

punane-sinine vilkur päästeautol pimedas

Eesmärk

Uurisime, millised on inimeste ootused uutele lahendustele ja võimalikele arendustele, mille abil tulevikus hädaabiteateid oleks võimalik teha kas paralleelselt häälkõnega või teatud olukordades ka asendamaks häälkõne tegemist. Lisaks oli oluline mõista, millised on uuringus osalejate meelest suurimad barjäärid, mis häälkõne alternatiivide kasutuselevõttu võivad pärssida.

Meetod

Kutsusime üles uuringus osalema Eesti inimesi, kellel on hiljutine 112 kõne tegemise kogemus ja valisime soovi avaldanute hulgast välja 20 inimest süvaintervjuudele. Koroonaviiruse levikuriskide tõttu tegime intervjuud video- või telefonikõnede teel.

Taipamised

  • Eelkõige hajaasustusega piirkondades elavate ja looduses liikuvate inimeste jaoks on probleemiks asukoha määramine Häirekeskusesse helistades. Takistatud või ebatäpne automaatne positsioneerimine ja asukoha välja selgitamisele kuluv aeg on need valukohad, millele inimesed peamiselt loodavad leevendust saada mõne arendusega, mis võimaldaks näiteks häälkõne ajal enda asukohta jagada või koordinaate saata Häirekeskuses kõne vastu võtnud töötajale.

  • Kuigi inimesed ei ole vastu 112 mobiilirakendusele, mis võiks koondada ka erinevaid suhtlusviise nagu videokõne tegemine, piltide või koordinaatide edastamine, siis valitseb rakenduse suhtes ka teataval määral hirme. Kardetakse näiteks seda, et rakenduse kasutuselevõtt tähendaks, et häälkõnesid varsti enam üldse teha ei saa.

Edasised tegevused

Sellise kaardistuse põhjal saab uuringu tellija esmalt väärtuslikku otsustustuge, millised alternatiivid Eestis lähiaastatel kasutusele võtta ja teiseks koostööpartneritega koos disainida 112-teenuse kasutamiseks täiendavad võimalusi, mis lähtuvad teenuse kasutajate vajadustest ja ootustest, tuginemata pelgalt valdkonna ekspertide arvamusel. Kasutajauuringule järgneb koostööpartnerite arendusseminar, kus kasutajate ootusi aluseks võttes hakatakse lahendusi sõnastama.