Uuring
Konsultatsioon
2026
Kuidas kujundada tuuleenergia planeerimisel dialoogi kohaliku kogukonnaga?
Kehtna Vallavalitsus soovis mõista taastuvenergiaalade T2 (Lau) ja T4 (Hiie) planeerimisega kaasnevaid kohalikke sotsiaalmajanduslikke ning ruumilisi mõjusid, et olla informeeritud oma edasistes otsustes seoses võimalike tuuleparkide rajamisega. Meiega olid projektis kaasas majanduslike mõjude uurimiseks Cumulus Consulting ja ruumliseks analüüsiks Skepast & Puhkim.
Projekt:
Kehtna valla taastuvenergiaalade T2 ja T4 lokaalsete sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs
Klient:

Uuringu eesmärk oli analüüsida kavandatavate tuulepargialade sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Antropoloogide roll oli esile tuua kohalike inimeste vahetu kogemus ning pakkuda omavalitsusele ja kaasatud osapooltele raamistik dialoogi loomiseks.
Meetod
Uuringu viisime läbi 2026. aasta kevadel, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid.
Süvaintervjuud ja lühiintervjuud. Viisime läbi 36 poolstruktureeritud süvaintervjuud ning 18 lühiintervjuud telefoni teel tuulealade mõjupiirkonnas elavate inimeste, kohalike ettevõtjate, kogukonnajuhtide ja ametnikega.
Maailmakohviku arutelu. Viisime läbi maailmakohviku formaadis arutelud kohalike elanike ja ekspertidega, et luua võrdne ning hierarhiavaba ruum vahetuks dialoogiks ja kogukondlikuks faktikontrolliks.
Kvantitatiivne andme- ja ruumianalüüs. Koostööpartnerid Cumulus Consulting ja Skepast & Puhkim kaardistasid sekundaarandmete alusel piirkonna rahvastikudünaamikat, omavalitsuse finantspositsiooni, kinnisvaratehinguid, kohalikku ettevõtlusstruktuuri ning seadusega ettenähtud talumistasude ning majandusmõjude vahemikke.
Olulisemad taipamised
Usalduse puudumine ja ebakindlus protsessi osas. Osade kohalike vastuseis tuleneb eelkõige kiirustavast ning ebaselgest menetlusprotsessist. Varajased lepingud üksikute maaomanikega tekitavad kogukonnas tunnet, et otsused on tehinguliselt tehtud enne laiapõhjalist arutelu.
Paigaidentiteet ja hüvitis. Kohalikud inimesed tajuvad koduümbrust, vaikust ja loodusmaastikku mittemõõdetava pärandina, mida ei saa taandada rahalisteks talumistasudeks. Pakutavad kompensatsioonisummad mõjuvad kogukonnale kui kodupaiga kaubastamine.
Kohaliku ekspertiisi kõrvalejäämine. Piirkonna elanikel on tugevad teadmised kohalikust loodusest, elustikust, veerežiimist ja ajaloost, kuid nad tunnevad, et ametlikud keskkonnamõjude hindamised eiravad seda teadmist. See tekitab umbusku eksperthinnangute vastu ning paneb kohalikud oma aja arvelt kontrollija rolli.
Arenduste küllus ja ääremaastumise hirm. Tuuleparkide kavandamist ei vaadelda eraldiseisva sündmusena, vaid osana pikemast muudatuste ahelast (karjäärid, raied, taristuprojektid). Kogukond kardab piirkonna muutumist tööstustsooniks ning taandumist ääremaaks.
Piiriülesed mõjud ja esindatuse puudumine. Tuulealade paiknemine omavalitsuse piiril tekitab olukorra, kus naabervalla elanikud kannavad otseseid ruumilisi ja visuaalseid mõjusid, kuid neil puudub otsene menetluslik hoob otsuste suunamiseks.
Edasised tegevused
Uuringu tulemusena valmis raport ja kaasamise teekaart, mis toetavad Kehtna Vallavalitsust ruumiotsuste kaalumisel ja ka tulevaste kaasamistegevuste planeerimisel. Tuvastasime järgmised suunad planeerimisprotsessi ja koostöö parandamiseks:
Kaasamisformaatide mitmekesistamine. Suurte avalike koosolekute kõrval tuleb rakendada väiksemaid, külapõhiseid aruteluringe, mida võib läbi viia väline moderaator, et tagada kõigile osapooltele võrdne ning turvaline aruteluruum.
Kohaliku teadmise süsteemne lõimimine. Luua viisid, kuidas elanike loodus- ja kohateadmisi keskkonnamõjude hindamisse kaasata.
Läbipaistev kohaliku kasu mudel. Sõlmida selged ja siduvad kokkulepped kohaliku kasu osas enne planeeringu kehtestamist.
Tutvu ka uuringu raportiga ning loe planeeringu kohta lähemalt Kehtna valla kodulehel.