Uuring

2024

Milline on töötajate teadlikkus ja oskus vaimse tervise teemadel abi saada?

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) soovis teada, kuidas nende töötajad suhtuvad vaimse tervise murede korral abi otsimisse töökohas, kui palju nad teavad erinevate meetmete olemasolust ning milline on nende meetmete kasutajakogemus. 

Projekt:

Politsei- ja Piirivalveameti töötajate vaimse tervise uuring

Kaks politseinikku vaatavad avarii teinud autot

Eesmärk

Eesmärk oli välja töötada praktilised soovitused olemasoleva süsteemi arendamiseks, et see vastaks rohkem töötajate vajadustele ja ootustele.

Meetod

Esimeses etapis viisime läbi veebiküsitluse kõigi PPA töötajate hulgas, et kaardistada vaimse tervise ja abiotsimise-alaseid hoiakuid ning erinevate meetmete kasutajakogemust, samuti teadlikkust olemasolevatest võimalustest. Küsitluse lõpus palusime töötajatel endil anda soovitusi vaimse tervise ja heaolu paremaks toetamiseks PPA-s. Koostasime ka kirjanduse analüüsi erinevate välisriikide praktikatest ja headest näidetest.

Teises etapis viisime PPA töötajate osalusel läbi koosloomelised töötoad, et koguda infot vaimse tervisega seotud väljakutsete kohta ning saada tagasisidet praegustele vaimse tervise toetamise meetmetele.

Seejärel sõnastasime kõige eelneva taustal põhitaipamised, esmased soovitused ja ettepanekud, millele kogusime tagasisidet ja peegeldust valideerimisseminaril, kus osalesid lisaks Antropoloogia Keskuse uuringutiimile ka PPA töötajad ja vaimse tervise eksperdid. Uuringu tulemusena koostasime uuringuraporti ja ülevaate veebiküsitluse tulemustest.

Olulisemad taipamised

  • Politseinike vaimse tervise alaseid hoiakuid mõjutab politseikultuur. Soov vastata ühiskonna kõrgetele ootustele takistab murede korral abi otsimist. Noorema põlvkonna hulgas on siiski suhtumine vaimsesse tervisesse muutumas, vähem on nii kolleegide vahelist sildistamist kui ka üldiseid negatiivseid hoiakuid.

  • Organisatsioonikultuuril on suur roll töötajate vaimse tervise hoidmisel. Kaasamine ja kuulamine on olulised väärtused, et luua organsatsioonis rohkem empaatiat ja usaldust. Seeläbi paraneb ka töötajate eneseteadlikkus, sh oskus tunnetada oma piire ja hoolitseda vaimse tervise eest.

  • Vaimse tervise toetamise süsteemi arendamisel organisatsioonis on oluline inimkeskne lähenemine. Nii töötajatele sobiva abi pakkumisel kui ka koostööpartnerite valikul tuleks lähtuda eelkõige konkreestest inimesest ja temaga seonduvast.

  • Vaimsele tervise hoidmisele tuleb läheneda terviklikult. Oluline on toetuse pakkumisel arvesse võtta nii töötaja töö- kui ka eraelu, igapäevast töökeskkonda, suhteid meeskonnas jms.Uuringutulemused on sisendiks muuhulgas uue PPA vaimse tervise ja heaolu tegevuskava loomisel ning täismahus uuring PPA-le sisekasutamiseks.