Uuring
2017
Kuidas näevad kohalikud Vana Võrumaa pärimuse tulevikku?
2017. aasta suvel viisime koos Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi välitööd Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogrammi piirkonnas.
Projekt:
Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring
Eesmärk
Uuringu eesmärgiks oli teada saada, mida inimesed mõistavad vanale Võrumaale eripärase kultuuripärandina, milline on kultuuriprogrammi mõju piirkonna vaimsele kultuuripärandile ning millised on ootused toetusprogrammi panusele piirkondliku identiteedi elujõulisuse säilimisel.
Meetod
süvaintervjuud
lühiintervjuud
vaatlused piirkonna kultuuriüritustel
Taipamised
Vana Võrumaa kultuuriprogramm on väga vajalik ning selle mõju võrokese omakultuurile on olnud märgatav – võru keelt, rahvamuusikat, suitsusauna või ka enda toidulauda on hakatud rohkem nägema omapärase ja väärtuslikuna.
Tähtsaim vana Võrumaa omakultuuri avaldumisviis on võru keel. Tegemist on kõige esimese ja tugevama identiteedimarkeriga. Sellegipoolest võru keele kõnelejate arv kahaneb, sest laste ja noorte võru keele oskus on endiselt pigem nõrk.
Omakultuur vajab elujõulisuse tagamiseks ka strateegilist planeerimist ja konstruktiivset arutelu, mis soodustaks koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Puudub keskne infoportaal, kust piirkonna inimesed võiksid saada teavet ka ümberkaudsetes valdades toimuvate ürituste kohta.
Edasised tegevused
Meie tehtud kokkuvõte vahendab kohalike kultuurielu eestvedajate ning ka piirkonna külaliste konkreetseid soovitusi ning ootusi uuele programmiperioodile ja kultuuripoliitikale laiemalt.