Ärimaailm avastamas antropoloogiat/ antropoloogia avastamas ärimaailma

practic-300x205

Vaadates äsja lõppenud ülikoolide sisseastumiskatsete tulemusi, pole humanitaarerialade olukord kiita. Tallinna Ülikoolis ei avatud filosoofia ega kultuuriteooria õpet, Tartu Ülikooli humanitaarerialade magistriprogrammid võitlesid SAISile tuginedes üksikute kandidaatide eest ning Postimehe ülevaatesse populaarsetest erialadest ei mahtunud ühtegi humanitaaraine õppekava.

Kas Eesti võib olla ajast maas?

Sam Ladneri raamatust “Practical Ethnography. A Guide to Doing Ethnography in the Private Sector” (2014) kerkib väga selgelt esile ühiskonna vajadus humanitaaride järele, kes aitaksid meid ümbritsevat kultuuriruumi kirjeldada, analüüsida ning, mis kõige tähtsam, mõista. Põhja-Euroopa ning USA kogemus näitab, kuidas seda laadi süvakirjelduse ja -analüüsi järgi on ärimaailmas kasvav nõudlus. Taanis näiteks pole sugugi ebatavaline, et tehnika-, disaini- või teenindusettevõttes on tööl täiskohaga antropoloog, kes aitab toodet vastavalt tarbija vajadusele arendada ning vahendab klientide soove otse teenuse pakkujatele. Rakenduslikud uuringuid ei pruugi jääda vaid äri valdkonda, vaid võiksid kaardistada mistahes ühiskondlikke probleeme. Olgu teemaks pagulus, valimisaegne kampaania või kodanikuühiskonna organisatsiooni mõju, antropoloogiliste uuringute läbiviimine võimaldab vahendada erinevate kogukondade arvamusi ning jõuda seeläbi teadmispõhiste lahendusteni.

Ladner rõhutab, et faktiteadmistest ning prognoosidest on mistahes organisatsioonile tegelikult vähe kasu. Märksa olulisem on aru saada ümbritsevast maailmast ja mõista erinevaid sihtrühmi. Siinkohal oleks abi just etnograafilistest välitöödest, mille eesmärgiks on lisaks informatsiooni kogumisele ka teemasse puutuvate detailide vaheliste seoste loomine.

Mis kasu sellest ärimaailmale on?

Roger Martin on nimetanud rakenduslike kultuuriuuringute läbiviimist ettevõtluse innovatsiooni alustalaks. Ükski teine uurimisviis ei saa saa vahetumalt siduda klienti ning tootepakkujat. Etnoloogilised välitööd on need, mis võimaldavad mõista inimeste käitumismustreid ning sellest tulenevalt ka arvamusi ja tegutsemismotiive.

Intervjuudel ja vaatlustel tuginevaid välitöid võiks avalikus- ja erasektoris hinnata kahel põhjusel. Esiteks võimaldavad need uurimismeetodid minna statistikast kaugemale, aga inimesele lähemale ning kaardistada mistahes uurimisküsimust otse probleemi keskmest vaadates. Just konteksti edasiandmisele keskenduvad uuringud võivad anda uusi teadmisi, sealjuures avada käitumismustreid, millest pole teinekord isegi inimesed ise teadlikud. Teiseks põhjuseks on etnoloogidele omane uurimisgrupi sisemise perspektiivi jagamine. Etnoloog ei ole spetsialist, kes soovitab organisatsioonile, milliseid muutuseid tuleks ette võtta või kuidas brändi kujundada. Uurija on ennekõike vahendaja uurimisrühma ja tellija vahel ning lähtub uuritud kogukonna soovitustest ja vajadustest.
Sellised uuringud võimaldaksid tekkida kogemustepõhisel majandusel. Ideaalis võiks toimida muster, kus uuringute kaudu vahendatakse inimeste arvamus teenusepakkujale, kes muudab vastavalt kliendi ootustele ja soovidele oma toimimisviisi ning kogu protsessi tulemusena paraneb toode ning inimeste rahulolu. Tänapäeva konkurentsirohkel turul hakkamasaamine eeldab teadlikumat lähenemist tarbijale ning kvalitatiivsed uuringud võiksid olla esimene samm kliendiga tihedama koostöö suunas.

Väljund sotsiaal- ja humanitaarteadlastele on ühiskonna vajaduse näol olemas, seega on vaja uut põlvkonda inimesi, kes oskaksid läbi viia uuringuid väljaspool akadeemiat. Siinkohal aga jõuame uuesti algusesse tagasi, sest tegelikult on esimeseks tingimuseks erialaste oskustega inimeste pealekasv. Ehk jõuame mujal maailmas levinud trendidele järgi ning mõne aasta möödudes on ülikoolide erialade ridadest võimalik avastada uusi rakendusliku suunitlusega humanitaarõppekavasid, mille täituvust võiks ka Postimees esile tuua.

Ladner, Sam 2014. Practical ethnography: A guide to doing ethnography in the private sector. Left Coast Press.