fbpx

Kultuur, mis kasvatab ettevõtet

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse juhatuse ning uurijate võrgustiku liige Keiu Telve esineb 12. märtsil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu aastakonverentsil Tuulelohelend: Millele rajame oma tuleviku? Keiut saab kuulata tööturu ja töösuhete paneelis. Enne veel aga mõtteid, kuidas kultuur ettevõtet kasvatab – nii otsest kui kaudset kasu silmas pidades. 

Ettevõtetel on korraga vaja vastata nii väga uutele kui vanadele väljakutsetele. Inimloomus ei ole palju muutunud hõimude ja külaühiskonna ajast, aga harva mõtleme, et samad reeglid kehtivad ka tänapäeva töökohtades. Kultuuriuuringud näitavad selgelt, et sarnaselt kunagisele ajale hoiavad Eesti inimesi ettevõtete juures isiklikud suhted, lojaalsus ja turvatunne; inimesi paneb rändama suurema palga kõrval ka uudishimu ning uudsuseihalus ning tööalased muudatused tehakse tihti perekonnaotsuste valguses.

 

Uue aasta algul on hea otsustada, kuidas ja kuhu kasvada


Antropoloogilised ehk maakeeli inimkesksed uuringud avavad inimeste igapäevaelu ning aitavad mõista, mis on töötajate motivatsioonid ja ootused. Inimkesksete uuringute kaudu saame teada muu kõrval ka vaikimisi tehtud kokkulepetest ja organisatsiooni pealtnäha peidetud käitumisnormidest. Nagu kunagises külaühiskonnas või mõnes kauges hõimus, ei luba võimustruktuurid meil olla süsteemi sees üksteisega lõpuni avameelsed. Just seetõttu on paljud ettevõtted, eesotsas suurfirmadega nagu Microsoft ja General Motors, palganud antropoloogi. Lisaks sellele, et inimesed end talle parema meelega avavad, pakub antropoloog ka väärtuslikku kõrvalpilku. Ta suudab märgata ja mõtestada tavaliseks muutunud pisidetaile ning aitab saadud teadmised rakendada ettevõtte hüvanguks. 

Etnograafiline mõtlemine ja antropoloogilised uuringud on muu maailma tuules selgelt tõusuteel ka Eestis. Meie uuringud Soome pendeltöötajate kohta toovad välja, et kuigi Soomes pakutud palgalisa on oluline, oleksid mehed enda sõnul valmis naasma Eestisse ka veidi väiksema palga peale. Tagasiränne paljudel juhtudel siiski viibib. Eelmist majanduskriisi omal nahal tundnud inimesed, eriti need, kes kaotasid erialase töö, auto ja kodu, hindavad palgalisast olulisemaks hoopis turvatunnet. Sotsiaalsed tagatised ning usk Soome ettevõtetesse annab nendele meestele kindluse, et majanduse jahenemine ei tõsta neid perega koos taaskord tänavale. Eesti ettevõtetesse pole aga Soomes töötaval mehel täna samaväärset usku. 

Paindliku tööturu uuringud näitavad nii sisserände kui ka virtuaaltöö suurenemist. Antropoloogiline vaatenurk nendes toob muuhulgas esile, et paindlik tööaeg ning virtuaalse töö tegemine eeldab kogu kollektiivi reeglite läbimõtlemist. Eriti noorema põlvkonna esindajad võivad leida, et kodukontor tähendab, et töö tehakse ära endale sobival ajal vastavalt eelistatud töörütmile. Kui organisatsiooni, juhi või kolleegide ootus on, et virtuaaltöötaja on üheksast viieni arvuti taga, on lahkhelid ja pettumine kiired tulema.

 

Kasvada saab ka seal, kus kohe pähe ei tule


Spetsialistide sisserändel Eestisse on väljakutseks töötaja integreerimine Eesti võrdlemisi suletud ühiskonda. Sotsiaalne tugisüsteem pole sealjuures oluline ainult töötajale, vaid veelgi rohkem tema perekonnale. 2019. aasta alguses tehtud uuring näitab selgelt, et spetsialistide lahkumine tuleneb paljuski nende perekonna ja partnerite kohanematusest Eestis. 

Politsei- ja Piirivalveameti uuringus selgus, et uutlaadi kontori kasutuselevõtt eeldab kõigepealt muudatust organisatsiooni kultuuris ning tegeleda tuleb alustuseks inimeste hirmude maandamisega. Omniva organisatsioonikultuuri uurides leidsime, et paki kiiret kohalejõudmist takistab kulleritöö ning pakiautomaatide tööpõhimõtete vastuolu. Eesti ehitussektori juhtide seas tehtud uuring tõi esile, kuidas ühiskondlikku vastutust tajutakse mitte riiklikult ja maksusüsteemi kaudu,vaid hoopiski piirkonna kogukonna ja kollektiivi tasemel. 

Antropoloog, kelle töömeetodid viivad ta lähedale organisatsiooni siseellu, aitab näha nähtamatut ja mõtestab sisseharjunud mustreid. Osalusvaatluse, süvaintervjuude ja mitmete innovaatiliste meetodite abil saab antropoloog väärtuslikke ja silmiavavaid taipamisi. Just selline lähivaate teadmine aitab muutusi efektiivselt ellu viia ning kasvatada ettevõtet kultuurist saadud informatsiooni abil.