Ma lõin endale ise Microsoftis töö – Anne Kirahist, kes alustas 1999. aastal tööd Microsoftis, ametinimetusega antropoloog

RAKi blogis on juba mitmes sissekandes olnud juttu antropoloogia ja disaini valdkonna seoste võimalikkusest (seda on käsitlenud nii Jaanika kui ka Liset-Marleen). Jaanika leidis, et tootearendusse tuleks kaasata disaini- või kasutajakogemuse uurijaid, sest nemad aitavad disaineril mõista inimeste vajadusi ja eelistusi – lõppkokkuvõttes lihtsalt mõista inimest.

Siit astun mina omakorda sammu edasi ja annan ülevaate antropoloogide tegevusest kasutajakeskse lähenemise juurutamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Kõik sai alguse juba 1990-ndate aasta lõpus kahes IKT suurkorporatsioonis, kus tootearendajate ja disaineritega alustasid koostööd kaks antropoloogi. Anne Kirah kutsuti Microsofti 1999. aastal ning Intelis tegutses koos teiste kasutajakesksust rõhutavate uurijatega juba 1998. aastast Genevieve Bell (temast teen  RAKi blogis juttu teine kord).Nende eestvedamisel kujunenud valdkond on jätkuvalt arenev, sest tänapäeval tuuakse Microsofti esile muuhulgas just kui üht suurimat antropolooge tööle võtvat korporatsiooni maailmas. Aga kuidas Anne Kirah alustas? Mida tegelikult antropoloog Microsoftis teeb? Ja mis peamine, mida meil on sellest õppida?

Anne Kirah on lõpetanud Norras, Oslo Ülikoolis sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia, lisaks on ta omandanud magistrikraadi Washingtoni Ülikoolis psühholoogia erialal. Ta on tegev nii akadeemias kui ka rakendusantropoloogia vallas. Microsofti tähelepanu alla sattus Anne 1999. aastal, kui ta tegi Boeingule kvalitatiivse uuringu lennufirma klientide ja töötajate hulgas nende rahulolu hindamiseks. 2015. aastaks Anne enam Microsoftis ei tööta, kuid ta oli olulise tähtsusega antropoloog korporatsioonis ajal, kui alustati tootearenduses nn inimeste-keskse lähenemisega.

anne-k-tedxoslo-300x200

Anne Kirah esinemas TEDxOslo 2012. aastal. Foto võetud internetist.

Tuginen edaspidi oma blogipostituses 2000. aastate keskpaigas ilmunud artiklitele ja intervjuudele, kus Anne toob näiteid Microsoftis tehtud antropoloogiliste uurimuste kohta ning annab ka vihjeid, millised olid toona Microsofti tootearendus meeskonna strateegiad.

Esimestel tööpäevadel istus ta vaatlejana oma uue tööandja koosolekutel ja kuulas, mida uued kolleegid räägivad. Enda sõnul ei saanud ta esialgu mitte millestki aru. Kõlab nagu tavaline välitöö algus antropoloogi jaoks, eksole. Ta meenutab: “Kui nad mu esimese antropoloogina tööle võtsid, siis nad ei olnud ka ise kindlad, mida minuga peale hakata, seega pidin ma ise endale töö looma“. Ta sai koosolekute ja jutuajamiste tulemusel üsna kiiresti aru, et Microsoftis ei teata, mida inimesed päriselus teevad. 2000. aastate alguses oli Microsoft nii tehnoloogiliste lahenduste arendamises kui testimises veel selgelt tehnoloogiale keskendunud. Anne missiooniks oli muuta nii korporatsiooni juhtkonna kui ka töötajate tehnoloogia-keskne mõtlemine inimese-keskseks. (Vanderbeeken 2006)

Oma esimeseks uuringuks sai ta nn tavainimeste uurimise, mille abil oli Annel võimalik hiljem vaidlustada toodete laborites testimised. Laboris kulus nö testgrupi liikmel uue arvuti ja sellele interneti installeerimiseks umbes kolm tundi. Anne külastas uuringu jooksul 40 erinevas vanuses, sotsiaalsete näitajate ning tehnoloogiliste oskustega perekonda üle USA. Ta selgitas välja, et erinevalt arenduslaboris koos käivast nö huvigrupist, kelle liikmed olid  tehnoloogia osas pigem uudishimulikud ja oskuslikumad, ei saanud tavainimesed kolme tunniga arvutit installeeritud. (Breidenbach 2011: 330)  Järgmisena lasti välja Windows XP beeta versioon, mille testimisel kasutati nii 1000 arendajate valitud kasutajat, kes osutusid jällegi pigem IKT vallas oskuslikeks inimesteks, kui ka Anne 40 testperekonda. Anne meenutab, et tema ülemus oli maruvihane, kui 40 testperest hakkas ühtaegu tulema tehnilist abi küsivaid telefonikõnesid. Anne meenutab: “Mu boss küsis, mis on minu inimestel viga”. Aga kui Anne näitas testperedes tehtud videosalvestusi, aitasid need selgitada Windows XP installeeriva testkasutaja probleeme ning lõpuks hakati antropoloogi rolli toote arendusprotsessi juures ka korporatsioonisiseselt taipama. Annele anti omaette eelarve ja võimalus luua programm nimega Real People Real Data, et hakata tootearendustsüklis teiste osapooltega koostööd tegema. Programmi loomine tähendas Annele ka järjest suureneva antropoloogide meeskonna juhtimist Microsoftis (Vanderbeeken 2006).

Anne näeb programmi asutamist revolutsiooni algusena Microsoftis. Real People Real Data aitas kompanii  mõtteviisi orienteeruda tehnoloogialt ümber inimestele. Seda mõtteviisi muutust peab Anne oma suurimaks edusammuks. Ta leiab aga, et selleks et olla innovatiivne, et luua midagi uut, tuleb endalt eemaldada klapid, mis kaasnevad meie endi hariduse ja töökogemusega. Selleks, et midagi muuta, peab esmalt mõistma, mis meie ümber toimub. Antropoloog saab siin teisi innovatsiooniprotsessis osalevaid professionaale aidata, tuues “päriselu” lähemale. “Microsoft on täis väga tarku inimesi, kes uurivad tehnoloogiat, kes saavad aru tehnoloogiast, kuid kas nad saavad aru inimestest, kes tehnoloogiaid kasutavad? See on juba minu töö!” ütleb Anne (Ducharme  2006). Anne rõhutab ka, et kõik saab alguse sõnadest, mistõttu ei kasuta ta teadlikult selle mõtteviisi nimetamiseks terminit “kasutaja-kesksus”, leides, et see on samuti tehnokraatlik ning suunab meid mõtlema inimesest vaid ühel teatud viisil. Inimesel on palju rolle, millega tuleb ka tehnoloogiaid arendades arvestada. Inimene ei ole lihtsalt kasutaja. Ta võib olla näiteks laps, lapsevanem, töötaja, harrastussportlane. Iga rolliga kaasnevad ka erinevad tahud tehnoloogia kasutamisel ning seda tuleks tootearenduses arvestada. (Vanderbeeken 2006)

anna-kirah-sketchnote_blog-680x600-300x265

Anne Kirahi konverentsi ettekande põhjal visualiseeris tema mõtteid illustraator Juan Felipe Caro. Foto:  http://www.amber-light.co.uk/blog/2014/08/yeah-i-remember-seeing-that/
Anne tutvustab Microsofti antropoloogide inimese-keskseid lähenemisviise: tehakse nii laiemaid uuringuid (exploratory research) kui ka nö reaktiivseid uuringuid (reactive research).

1) Laiemaid uuringuid viiakse läbi inimeste erinevatel eluetappidel, uurides nende igapäevaelu. Etnograafiliste meetoditega uuritakse inimeste vajadusi, soove ning sel teel tehakse üldistusi laiemate mustrite kohta. Esile kerkinud teemad aitavad omakorda anda antropoloogidel disaineritele tootearenduseks soovitusi.

Töötamine Microsoftis on Anne sõnul väga loominguline ning põhineb meeskonnatööl. Näiteks tehakse mõtteloome sessioone (ajurünnakud, prototüüpimised jms), kus on väga palju abi just neist eelnevatest laiematest uuringutest, mis aitavad ühe inimgrupi probleeme, vajadusi ja soove tootearendajatele paremini selgitada. Ta lisab, et kui disainer tuleb uue idee peale, küsib ta esimese asjana antropoloogi käest, kas antropoloogiline andmestik seda ideed kinnitab ning edasi tehakse tihedat koostööd, et arendatav produkt oleks sobilik, vajalik ja kasutatav.

2) Reaktiivsed uuringute all mõistab Anne aga pigem neid uuringuid, mis tegelevad juba konkreetse toote uurimisega. Ta toob näite Messengeri kohta: Microsoft oli mures, miks Messenger ei ole edukas Jaapanis. Anne meeskond saadeti asja uurima ning selgus, et asi on jaapanlaste kommunikatsiooniviiside erinevuses võrreldes ameeriklaste või teise läänelike kultuuridega. Jaapanlaste jaoks on sünkroonne kommunikatsioon väga ebaviisakaks ning seetõttu muudeti Messenger asünkroonseks: sõnumeid sai saata nüüd ka siis, kui sõnumi saaja ei olnud parasjagu online. (Breidenbach 2011: 331)

Need on strateegilised uurimissuunad, kuid mõlemal juhul on etnograafiline uurimine siiski oma meetodites suhteliselt ühesugune – uuritavate hulgas tehakse osalevat vaatlust. Järgnetakse, vaadeldakse ning osaletakse inimeste päevas hommikuse ärkamise momendist kuni õhtuse magamamineku hetkeni. Eelkõige muidugi jälgitakse, kuidas inimene oma igapäevaelus tehnoloogiaid kasutab, kuid samuti on huvisfääris ka situatsioonid, kus tehnoloogiat ei kasutata ning mitte-kasutamise põhjused. (Ducharme 2006)

Kõik saab siiski alguse inimeste kaasamisest. Anne hinnangul teevad nii Microsoft kui ka teised organisatsioonid  vahel endiselt vigu, võtmata alati antropoloogi kui inimeste vahendajat kuulda (Ducharme 2006). Siiski arvab Anne, et vähemalt 50% ulatuses suutis ta Microsofti suhtumist oma seal töötatud aja jooksul inimeste-keskse lähenemise osas positiivsemaks muuta.

Mis on meil sellest õppida? Ilmselt esimese asjana seda, et julge hundi rind on rasvane. Tuleb peale hakata ja disainiprotsessis tegutsevate professionaalidega koostöövõimalusi otsida. Aga teisalt annavad Anne intervjuud mõtteid rakendusliku antropoloogia strateegiliste ja taktikaliste lähenemise osas. Garage 48 stiilis ettevõtmiste juures saaksid antropoloogid esmasjoones olla abiks selliste laiapõhjaliste uuringutega, mida mainib ka Anne. Need aitaksid laiemalt vanusegruppide jms parameetrite järgi jaotatud inimeste elusid, vajadusi ja soove kaardistada. Sel teel saaksid antropoloogid panustada meeskondlikku mõtteloomesse.

Kel huvi, siis Anne TEDx konverentsi videosalvestust on võimalik vaadata siit.

 

Viited

Joana Breidenbach, Pal Nyiri 2011. Seeing Culture Everywhere: From Genocide to Consumer Habits. University of Washington Press

Vanderbeeken, Mark 2006. Experientia interviews Anne Kirah, senior design anthropologist at Microsoft – Experientia. URL: http://www.experientia.com/blog/experientia-interviews-anne-kirah/

Ducharme , Jim 2006. The digital natives are restless. URL:  http://www.marvidar.com/wp-content/uploads/Digital_natives_are_restless_Ducharme_Kirah1.doc