Research Archive - Page 3 of 11 - Antropoloogia Keskus

Strateegiline partnerlus vabaühendustega

2021. sügisel lõppes koostöös Vabaühenduste Liiduga strateegilise partnerluse arenguprogramm, mille tellisid Riigikantselei ja Siseministeerium. Juba 2019. aastal alanud projekti ajal algas pandeemia ja see jäi pausile, kuid sellegipoolest viidi arenguprogramm lõpule. Käegakatsutavaks väljundiks sai Alari Rammo poolt kokku kirjutatud juhend ametnikele, nimega “Strateegiline partnerlus vabaühendustele”.

Antropoloogide roll oli koguda sissevaateid ja mõtteid nii ametnikelt kui vabaühenduste esindajatelt. Meil oli rõõm rääkida inimestega Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi töötajate seast ning partnerite ringist.

RAKi poolt kokku sünteesitud taipamised ja ettepanekud liikusid edasi Vabaühenduste Liidule, kus usinad töömesilased neid igapäevases töös, nõustamises ja poliitikakujundamises kasutavad selleks, et riigivalitsemine oleks kaasavam, läbipaistvam ja meeldivam kõikidele osapooltele.

Noorte valimiskäitumise persoonauuring

Sügis 2021

Suve lõpus tegime SA Liberaalne Kodanik (SALK) tellimusel persoonauuringu äsja valimisealiseks saanud noorte valimiskäitumise mõistmiseks.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringus osales kakskümmend üks 16-19-aastast noort üle Eesti ning süvaintervjuude analüüsis joonistusid välja viis eriilmelist persoonat: üliteadlik noor, passiivne noor, alaline tegutseja, jälgija ja maailmakodanik.

Koondportreede koostamisel ilmnes, et paljud noored tunnevad hirmu tundmatu ja uudse protsessi suhtes, sest kardavad valimiskabiinis “eksida”. Lisaks võib tunduda hirmutav või igav minna üksi valima.
Elektroonilise hääletamise paljud noored enda jaoks esmavalimisel välistasid, sest võimalust minna valimisjaoskonda valima nähakse omamoodi sümboolse siirderiitusena – rituaalina, millega markeerida täiskasvanuks saamist. Ehk teisisõnu oluline märk, mida näidata ka väljapoole.
Noorte arvamust aitavad mõjutada ja kujundada peamiselt positiivsed (täiskasvanutest) eeskujud kodus ja koolis, vähem on nende maailmapildi avardamise seisukohalt olulised sõbrad ja avaliku elu tegelased.
Nii aktiivsed kui ka passiivsed noored leidsid, et nad tunneks poliitika ja konkreetsete poliitikute seisukohtade vastu oluliselt rohkem huvi, kui nood ilmuks ja näitaks oma igapäevaseid tegemisi selgelt ja arusaadavalt kanalites, mida noored nagunii igapäevaselt tarbivad. Samamoodi aitaks neil valimise protseduure paremini mõista lihtsad ja selged samm-sammult juhendid.

Saadud taipamised aitavad valimiste eel noorte hulgas katsetada erinevaid valimisaktiivust suurendavaid nügimisi.

LOE TÄISPIKKUSES: Persoonauuring noorte valimiskäitumisest

Tartu Linnaajaloo Muuseumide külastajate tagasisideuuring

Suvi 2021

Kliendi tagasiside

“Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tehtud külastajauuring oli põhjalik sissevaade muuseumikülastajate ootustesse. Tartu linnamuuseumi uut püsinäitust luues saame saadud teadmisi arvesse võtta, et Tartu linna lugu inimesteni kõige paremini tuua ja parimat muuseumielamust pakkuda.”

Sirje Karis Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktor

2021. aasta suvel tegime Tartu Linnaajaloo Muuseumidele külastajate tagasisideuuringu. Eesmärgiks oli koguda tagasisidet ja hinnanguid Tartu Linnaajaloo Muuseumide senistele ajalooteemalistele ekspositsioonidele ning tulevikkuvaatavalt mõista, millised on külastajate ootused muuseumile ja Tartu linnamuuseumi loodavale uuele püsiekspositsioonile, mille loomiseks uuring ka sisendit andis.

MEETOD

Keskendusime Tartu Linnaajaloo Muuseumide alla kuuluva 3 muuseumi (Tartu linnamuuseumi, KGB kongide muuseum ja Tartu linnakodaniku muuseum) külastuskogemusele. Uuringus osales kokku ligi 60 külastajat – 28 osalejat süvaintervjuudes, 34 vaatluste lühi-intervjuudes. Lisaks lasime kuuel külastajagrupil teha fotohääle ülesannet, mis tõi külastajate erinevad kogemused visuaalselt paremini esile.

TULEMUSED

Tulemustes joonistus välja 5 külastaja-tüüpi ehk persoonat: noored, väikelastega perekonnad, ajaloohuvilised, välisturistid ja erivajadustega külastajad, kelle spetsiifilisemaid vajadusi ja ootusi muuseum tulevikus rohkem silmas pidada saab. Lisaks tõime esile 6 peamist külastusmotivatsiooni, mida uute näituste loomisel arvesse võtta. Näiteks tavapäraste soovide kõrval leida muuseumist meelelahutust ja harivat infot, otsivad osad külastajad hoopis reaalsusest põgenemise võimalust, mille juures mängib olulist rolli atmosfääri loomine.

Seniste ajaloonäituste tagasiside ja muude muuseumide külastustekogemuste põhjal esitasime muuseumile plakati kujul ka näituste oodatava külastusteekonna mudeli, millel joonistusid välja infotiheduse ja emotsioonide skaala. Lisaks näituse enda külastusele arvestasime näituse teekonna kaardistusse sisse ka eelhäälestavad tegevused nagu viidandus ja kommunikatsioon, kui ka sujuvaks väljaminekuks mõeldud etapid, nagu puhkenurga ja muuseumipoe külastus. Tõime ka välja mõned täpsemad teemad, mida külastajad muuseumis tulevikus näha sooviks.

Uuringu põhiliseks väljundiks olid põhjalikud slaidid, kuid tutvu ka selle kõrval valminud külastuskogemuse plakatiga.

Putukaväila kasutajauuring

Suvi 2021

Kliendi tagasiside

“RAK oma uurimuses aitas väga selgelt välja tuua, kuidas inimesed Putukaväila rohekoridori täna kasutavad ja mõtestavad ning millised on ruumi kasutamise kitsaskohad erinevate sihtrühmade vaatest. Töö oli väga hästi struktureeritud ja ladusalt loetav!

Materjal on suureks abiks Putukaväila edasisel planeerimisel, sest linnad ja linnaplaneerimine ongi ju ennekõike inimestele ja inimestest lähtuv!”

Anna Semjonova Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus, linnaplaneerija

2021. aasta suvel tegime Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel ruumikasutuse uuringu Tallinna suurimal rohekoridoril ehk kokku 6 linnaosa läbival Putukaväilal.

EESMÄRK JA MEETOD

Kasutajauuringu eesmärk oli mõista, kuidas inimesed Putukaväila erinevaid ruumiosasid kogevad, kuidas nad liiguvad ja mida nad tulevikus seal teha tahaksid. Kokku kaasasime uuringusse tervelt 113 (!) inimest, kasutades erinevaid antropoloogilisi meetodeid: tegime vaatlusi, erinevas vormis intervjuusid, kaardistus- ja joonistusülesandeid ning lisaks palusime piirkonnas elavatel ja liikuvatel inimestel ka ise pilte ja videoid teha.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringu tulemusel valmis kuus persoonat ehk Putukaväila tüüpkasutajat, kelle soove ja vajadusi arvesse võttes on võimalik erinevaid ruumiosasid edasi arendada. Lisaks selgus muuhulgas, et praegu ei tunne keegi end Putukaväilal liikudes üdini mugavalt. Jalgratturid ei saa hoogu üles, sest iga hetk võib keegi ette hüpata. Eakamad jalutajad muretsevad, et tõukerattad sõidavad neile otsa. Lapsevanemad peavad põngerjatel pidevalt silma peal hoidma, et nad kellelegi ette ei astuks. Samas aga peetakse Putukaväila toredaks ettevõtmiseks ja oodatakse juba põnevusega, mis sellest saama hakkab.

Huvitavaid tähelepanekuid sai veel terve hulk – neid saab uurida Putukaväila kodulehel www.putukavail.ee. Tutvu ka RAKi loodud Putukaväila 6 erineva tüüpkasjutaja ehk persoonaga.

Putukaväila ruumitaju ja- kasutuse uuring telliti B.Green välisprojekti raames ning on kaasrahastatud Kesk-Läänemere Interreg programmi vahenditest.

112 hädaabiteate edastamise kasutajauuring

Kevad 2021

Kliendi tagasiside

“Saime uuringust väga vajalikku tagasisidet. Mul on väga hea meel, et teenust ligipääsetavamaks disainides saame nüüd tugineda inimeste vajadustele ja ootustele ja mitte enam sellele, mida me eeldame. Suur aitäh RAKi tiimile! Koostöö teiega on olnud ladus ja tore.”

Kaili Tamm Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik

Siseministeeriumi tellimusel ja koostöös Häirekeskusega tegime 2021. aasta kevadel 112 hädaabinumbri kasutajauuringu. Uurisime, millised on inimeste ootused uutele lahendustele ja võimalikele arendustele, mille abil tulevikus hädaabiteateid oleks võimalik teha kas paralleelselt häälkõnega või teatud olukordades ka asendamaks häälkõne tegemist. Lisaks oli oluline mõista, millised on uuringus osalejate meelest suurimad barjäärid, mis häälkõne alternatiivide kasutuselevõttu võivad pärssida.

MEETOD

Kutsusime üles uuringus osalema Eesti inimesi, kellel on hiljutine 112 kõne tegemise kogemus ja valisime soovi avaldanute hulgast välja 20 inimest süvaintervjuudele. Koroonaviiruse levikuriskide tõttu tegime intervjuud video- või telefonikõnede teel.

PEAMISED TAIPAMISED

Saime teada, et eelkõige hajaasustusega piirkondades elavate ja looduses liikuvate inimeste jaoks on probleemiks asukoha määramine Häirekeskusesse helistades. Takistatud või ebatäpne automaatne positsioneerimine ja asukoha välja selgitamisele kuluv aeg on need valukohad, millele inimesed peamiselt loodavad leevendust saada mõne arendusega, mis võimaldaks näiteks häälkõne ajal enda asukohta jagada või koordinaate saata Häirekeskuses kõne vastu võtnud töötajale.

Kuigi inimesed ei ole vastu 112 mobiilirakendusele, mis võiks koondada ka erinevaid suhtlusviise nagu videokõne tegemine, piltide või koordinaatide edastamine, siis valitseb rakenduse suhtes ka teataval määral hirme. Kardetakse näiteks seda, et rakenduse kasutuselevõtt tähendaks, et häälkõnesid varsti enam üldse teha ei saa.

Sellise kaardistuse põhjal saab uuringu tellija esmalt väärtuslikku otsustustuge, millised alternatiivid Eestis lähiaastatel kasutusele võtta ja teiseks koostööpartneritega koos disainida 112-teenuse kasutamiseks täiendavad võimalusi, mis lähtuvad teenuse kasutajate vajadustest ja ootustest, tuginemata pelgalt valdkonna ekspertide arvamusel. Kasutajauuringule järgneb koostööpartnerite arendusseminar, kus kasutajate ootusi aluseks võttes hakatakse lahendusi sõnastama.

119180908_227402178728875_4432168956834168248_n

Ida-Viru noorte perspektiivid: õiglane üleminek ja rohepööre

Kevad 2021

Kevadel 2021 uuris RAK koos sektoriteülese koostööplatvormi Rohetiiger meeskonnaga, mida arvavad Ida-Virumaal elavad eesti- ja venekeelsed noored õiglasest üleminekust, kliimamuutustest ning oma elukoha tulevikust planeeritava rohepöörde kontekstis.

MEETOD

Uuringusse olid kaasatud 15 noort vanuses 16-25 eluaastat. Soovisime välja tuua just selliste noorte hääled, kes tavaliselt kliima- ja keskkonnateemadel kaasa ei räägi ei õpilasomavalitsuse, noorte- ega vabaühenduste või tudengiesinduste kontekstis. Uuringu viisime läbi koos Rohetiigri koostööpartnerite esindajatega: see tähendab, et noori intervjueerisid, kokku kogutud materjali analüüsisid ning noorte häält vormisid kokkuvõtlikuks tekstiks RAKi antropoloogi kõrval keskkonnateemadega tegelevate vabaühenduste inimesed.

TAIPAMISED

Kokkuvõtlikult saame tõdeda, et Ida-Virumaa noorte teadlikkus kliimaprobleemidest ja keskkonnaga seotud väljakutsetest on pigem madal. Keskkonnahoid seostub eelkõige looduse väärtustamisega; muret teeb see, kui linnas ei ole parke või metsa alla veetakse prügi. Kuidas aga teha noorte jaoks hoomatavaks silmale nähtamatud ja struktuursed probleemid, kuidas seletada inimlikust vaatepunktist lahti rohepöörde vajadus ja võimalused? Eriti arvestades selgelt välja tulnud konteksti, kus noored kardavad töökohtade ja majandusliku ebakindluse pärast ning kus Ida-Virumaad tajutakse alatise kaotajana suurte muutuste keerises.

Uuringu valmimise järel korraldas Rohetiiger koostöös Eestimaa Looduse Fondiga Ida-Virumaal mitu avalikku arutelu, milleks andis ainest ka RAKi korraldatud raport. Täispikkuses raporti leiab SIIT.

Koolijuhtide värbamisuuring Heateo Sihtasutusele

Kevad 2021

Kliendi tagasiside

RAK tegi ära suure töö ja vaatas sügavalt sisse sellesse, kuidas koolidele uusi juhte värvatakse. Uuring andis olulise sisendi Heateo Haridusfondi koolijuhtide värbamise arendusprojektile, mille tulemusel värvati Fontese toel 2021. aastal neli uut koolijuhti ning kirjeldati soovitused koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks.

Pirkko Valge Heateo Sihtasutuse tegevjuht

Kevadel 2021 aitasime Heateo Sihtasutusel kaardistada ja analüüsida koolijuhtide värbamisprotsessis osalenute kogemusi ning tuua välja protsessi tugevused ja nõrkused.

MEETOD

Värbamispraktikate kaardistamiseks ja koolijuhtide arendamisest ülevaate saamiseks vestlesime koolijuhtidega, kes on viimase kolme aasta jooksul koolijuhiks kandideerinud ning viisime läbi fookusgrupi-intervjuu riigigümnaasiumite juhtidega. Kooli pidajate vaate mõistmiseks intervjueerisime kuute kohalikku omavalitsust, riigigümnaasiumide rajamise koordinaatorit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi personalibüroo peaeksperti. Koolijuhtide järelkasvu tagamise temaatika mõistmiseks vestlesime ekspertidega ning viisime läbi fookusgrupi järelkasvuprogrammi vilistlastega.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringust selgus, et koolijuhiks kandideerijad hindavad kõrgelt kooli pidaja poolt antavat autonoomsust ja võimalust teha tähenduslikku tööd. Nii kooli pidajatel kui koolijuhtidel on uuele ametikohale selged ootused, kuid puudusena toodi välja, et sageli ei kommunikeerita neid värbamisprotsessis piisavalt. Konkursside läbiviimine erines oluliselt, kui kooli pidaja kaasas värbamispartneri mõne personalibüroo näol või oli pidaja meeskonnas tugev personalialane kompetents.
Mitmed RAK uuringus osalenud omavalitsuste esindajad tõdesid, et tänased meetodid ei võimalda näha, kas juht saab oma tööga hakkama, aga ei osata leida lahendusi, mis aitaksid juhi kompetentse paremini välja selgitada.
Murekohana selgus ka see, et koolijuhtide praegune palganumber ei ole vastavuses neile kui tippjuhtidele esitatavate nõudmistega.

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Suvi 2021

Kliendi tagasiside

“Tiimi ja juhatusega tagasisidestamisest jäid kõlama hästi kiitvad mõtted. Meie meeskonnale meeldis raporti süstematiseeritus ja visuaalsed lahendused, eriti probleemipuu väljajoonistamine. See teeb isegi keeruliste ja mahukate teemade hoomamise lihtsaks. Raportist ilmnevad ka tugevad jõujooned, millega kommunikatsioonistrateegia koostamisel arvestada. Töö tulemus annab meile magusat ainest, millega edasi toimetada.”

Ingi Mihkelsoo KiVa koostöösuhete juht

SA Kiusamisvaba Kool soovis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel kasvada nn ühe teenuse (KiVa programm) põhisest organisatsioonist kompetentsikeskuseks, mis suudab pakkuda süsteemsemat ja mahukamat tuge nii koolidele kui lapsevanematele, samuti saavutada laiemat kõlapinda.

EESMÄRK

Sihtasutus vajas abi oma sihtrühma vajaduste paremaks mõistmiseks ning ka tiimisiseselt muutuste mõtestamiseks. RAKi ülesanne oli töötada välja pakett, mille abil tekitada parem arusaamine eesseisvast arendustööst.

MEETOD

RAKi tööprotsess koosnes kahest osast: uuringust ja meeskonda kaasavatest töötubadest. Töötasime välja küsimuskavad ning viisime läbi antropoloogiliste meetodite lühikoolituse, sest intervjuude tegemisse oli kaasatud ka Kiusamisvaba Kooli tiim. Kokku tegime 22 intervjuud ja 2 fookusgruppi lapsevanemate, õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtidega. Uuringuga paralleelselt viisime läbi 3 töötuba, mille käigus said paremini selgeks meeskonna valmisolek ja häälestatus. Nii uuringu kui töötubade disainimisel rääkis kaasa sõnumiagentuur Akkadian.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringus tuli selgelt välja vajadus mitmekesisemate teenuste järele, mis aitaksid kiusamist ennetada, aga ka sellega toime tulla. Kuigi ühiskonnas leiab kiusamine järjest enam arutelu, on valdkonnas puudu süsteemsest lähenemisest, mistõttu teadlikkus on nii lapsevanemate kui haridustöötajate seas väga varieeruv. Kompetentsikeskus, mille teenused oleks kättesaadavad kõigile, mitte ainult KiVa programmiga liitunud koolidele, võiks aidata olukorda parandada.

Uuringu ja töötubade sünteesis said paika teemad ja tegevused, mis kompetentsikeskuse loomisel kesksed peaksid olema. Samuti olid nende tulemused aluseks protsessi järgmistele sammudele: sõnumiagentuurile Akkadian brändiloome ja kommunikatsiooni planeerimisel ja loovagentuurile Not Perfect visuaalse identiteedi loomisel.

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Kevad 2021

Kliendi tagasiside

“RAKi uuring andis meile väärtuslikku tagasisidet, kas meie eesmärgid ühilduvad olemasoleva Paljassaare elanikkonna soovide ja väärtustega. Tore oli avastada, et oleme kohalikega juba suuresti samal lehel. Saime lisaks uusi mõtteid, mida ise veel läbi mõelda ning teame nüüd täpsemini, millist infot ja kaasamist naabrid meilt ootavad.”

Markus Hääl Hundipea OÜ tegevjuht

Kevadel 2021 viis RAK läbi erinevatel antropoloogilistel meetoditel – netnograafia, süvaintervjuud, jalutuskäiguintervjuud – põhineva sisenduuringu OÜ Wolfscape’ile, kes töötab välja tulevase Hundipea asumi terviklahendust Paljassaarel. Tegemist on pikaajalise arendusprojektiga, kus soovitakse loobuda krundipõhisest lähenemisest ja käsitleda piirkonda tervikuna. Koostöös era- ja avaliku sektori sidusrühmadega tahetakse jõuda kliimaneutraalse lähenemiseni ning luua nutikas, kestlik ja inimsõbralik elukeskkond.

RAK kaardistas nii Paljassaarel ning ka laiemalt kogu Põhja-Tallinnas elavad erinevad huvigrupid ning kogukonnad, selekteerides välja kuus olulisemat, kelle esindajatega viis RAK läbi 14 süva- ja jalutuskäiguintervjuud.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuring pakkus mitmeid taipamisi: selgus, et kõige enam hinnatakse Paljassaare juures selle asukoha eraldatust ja looduslähedust ning erinevad arendusprojektid Põhja-Tallinna piirkonnas tekitavad osas elanikkonnas teatavat hirmu, et rohealad kaovad ning piirkonda ilmuvad rahvamassid. Teisalt oodatakse paremat teenuste ja kaupade kättesaadavust ning samuti uusi meelelahutusvõimalusi.

Praeguste elukeskkonna murekohtadena mainiti veel kehvasid ühistranspordiühendusi, rattateede puudumist ning mereäärse ala suletust rahvale. Sisenduuringu tulemuste toel liigub Wolfscape uue linnaosa planeerimisel edasi.

Kogukonna kaasamisest uutmoodi linnaplaneerimisse loe täpsemalt ka Äripäeva Rohetiigri akadeemia erinumbrist.

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

Kevad 2021

Justiitsministeeriumi tellimusel viisime läbi antropoloogilistel meetoditel uuringu, et mõista, kuidas

kogevad ja tajuvad alaealised õigusrikkujad menetlusprotsessi. Uuring “Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs” toimus septembrist 2020 kuni märtsini 2021 ning selle raames käisime noortega kaasas terve nende teekonna ühest õigusrikkumise menetlustoimingust

teise.

MEETOD

Uuringu eesmärk oli leida detailseid kogemusi, hinnanguid ja arvamusi, mis noortel, nende
pereliikmetel ja menetluses osalenud spetsialistidel tekkisid. Sellisel juhtumianalüüsilikul viisil
käisime kaasas viie noore (vanuses 12-19) teekonnad alates menetlustoimingutest politseiuurija
juures kuni õigusrikkumise menetlust lõpetavate toiminguteni, näiteks kohustuse määramisega
prokuröri juures. Lisaks vestlesime korduvalt noortega, nende vanematega ning intervjueerisime
uuringu käigus ka 34 spetsialisti, kes menetlustoimingutes noortega kokku puutusid.

TULEMUSED

Nii sündisid uuringu käigus kaks kasutajateekonna skeemi – mitmendat korda menetluses oleva (ja

pere toetuseta) noore kogemust kujutav lugu ning esimest korda menetluses osaleva (ja pere

toetusega) noore lugu. Need teekonna skeemid olid aluseks, et sõnastada koostöös spetsialistidega

väljakutseid ja lahendusi takistustele ning kitsaskohtadele.

Uuring on osa alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 2018. aasta muudatuste hindamise paketist ning valmis SA Eesti Teadusagentuuri RITA 2 ja Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus 2014–2021 rahastuse abiga.

Uuringu täispikkuses raporti leiab ka kriminaalpoliitika.ee lehelt, pressiteate koos lühitutvustusega Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Talv 2020-2021

Kliendi tagasiside

Tallinna vene muuseum on tegutsenud Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 2016. aastast, kuid kaasaegse muuseumina vajas see põhjalikumat analüüsi ja tegutsemissuuna seadmist. Muuseumil puudus selge kontseptsioon ning kaasava muuseumi mudeli loomiseks soovisime kasutada RAKi tuge. Tänu sõnastatud visioonile ja kontseptsioonile on muuseumi toimkonnal tagatud kindlustunne püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Jelena Tšekulajeva Tallinna vene muuseumi juhataja

Tallinna linnamuuseum kutsus meid sügisel 2020 appi, et aitaksime mõista, kes on Tallinna vene muuseumi külastajad täna ja tulevikus ning mis on nende ootused muuseumile. Oma külastajate mõistmine on vajalik esimene samm muuseumile uue kontseptsiooni loomiseks. Olime abis ka kontseptsiooni väljatöötamisel: seda aitasime mõtestada muuseumi kollektiiviga koosloomeliste töötubade käigus.

MEETOD

Selleks, et saada ülevaadet muuseumi potentsiaalsest sihtrühmast, viisime läbi alusuuringu. Vestlustest muuseumi potentsiaalsete külastajate ja kogukonna liikmetega saime teada, mis teda iseloomustab; millised kogemused on tal seni olnud muuseumiga ning millised ootused ja vajadused on temal muuseumi osas?

Alusuuring andis sisendi koosloome töötuppa. Tehtud intervjuud inspireerisid vene muuseumi kollektiivi tegema oma külastajate empaatia kaarte ning vastavalt sellele sõnastama muuseumi uusi kontseptsiooni prototüüpe. Valminud prototüüpe käisime testimas ja tagasisidet kogumas fookusgruppides. Aruteludel osalesid eksperdid kogukonnatöö vallast, kogukonnaliikmed ja aktiivsed kaasamõtlejad. Saadud tagasiside oli omakorda sisendiks teisele koosloome sessioonile muuseumi inimestega, mille käigus sõnastasime visiooni Tallinna vene muuseumile.

TULEMUSED

Koostöö tulemusena sõnastas muuseum oma missiooni, visiooni ning olulisemad väärtused ja tegevuspõhimõtted, mida oma töös aluseks võtta.
Koostöö tulemusel mõtestab Tallinna vene muuseum end kui eri rahvuste ühist kultuuriruumi loojat ja hoidjat.
Muuseum lähtub avatud muuseumi kontseptsioonist ning kannab ka vahendaja rolli, kes väärtustab kohaliku kultuuri rahvuslikku mitmekesisust. Muuseum on avatud eestivene identiteedi paljususe mõtestamiseks dialoogi, arutelu ja eneseväljenduse kaudu. Näituste ja tegevuste programm valmib muuseumi ning venekeelsete rahvusvähemuste, huvipõhiste kogukondade ja nende esindajate koosloome käigus.

Kontseptsiooni loomise projekt valmis Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse toel.

Kontseptsiooni leiab ka muuseumi kodulehelt.

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Sügis 2020

Kliendi tagasiside

RAKi uuring näitas meile selgelt, mida lapsed Tervisemuuseumi ekspositsioonilt vajavad. Küsitledes oleme kogunud tähelepanekuid ka varem, kuid neis võib olla omajagu vastajate soovi vastata õigesti. RAKi vaatluste ja intervjuude abil kogusime kvalitatiivse info, mis aitab meil paremini mõista, mis lapsi ja nende peresid muuseumis motiveerib. See on oluline sisend uute arenduste planeerimiseks.

Herke Kukk Eesti Tervisemuuseumi näituste ja kogude juht

Eesti Tervisemuuseumi tellimusel viisime 2020. aasta lõpus läbi laste ligipääsetavuse analüüsi.

EESMÄRK

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada füüsilisi ja psühholoogilisi takistusi, mis lastel muuseumi külastades esinevad. Lisaks uurisime laste ja perede motivatsiooni muuseume külastada ja probleemkohti, mis võivad muuseumisse minekut takistada.

MEETODID

Uuringu sihtrühmaks olid lapsed vanuses 3-7 eluaastat ja nende pereliikmed. Kasutasime nelja erinevat meetodit:

Kolm süvaintervjuud muuseumi varasemalt külastanud peredega, mis aitas mõista perede motivatsioone muuseumide külastamisel ning nende kogemust Tervisemuuseumiga
Kolm individuaalset varjutamist lastega muuseumis, mis andis võimaluse märgata füüsilisi ja psühholoogilisi takistusi, mida lastel muuseumi keskkonnas esineb
Kaks lastegruppide külastuse vaatlust, mille puhul jälgisime grupidünaamikast tulenevaid takistusi eksponaatide uurimisel
Viis tundi üldist vaatlust muuseumis, mille raames viisime läbi ka lühiintervjuusid perekülastajatega. See meetod andis võimaluse vaadelda, millist rolli mängivad pereliikmed lapse muuseumikogemuses. Samuti küsisime külastajatelt nende ootuste kohta enne muuseumisse minekut ning kogusime neilt tagasisidet peale külastust.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringu tulemusel nägime, et lapsed ei koge muuseumis mitte nii väga füüsilisi takistusi, vaid ülekaalus on nende arengutaseme spetsiifikast tulenev raskus eksponaate mõista. Andsime soovituse kasutada tekstile lisaks teisi meediume ning luua väikelastele intuitiivsemalt mõistetavaid mänge.

Veel tõime välja, et lastele ja peredele on muuseumi külastamine eelkõige sotsiaalne tegevus ning ootuseks on üheskoos mänguliselt õppida. Niisiis soovitasime juurde luua mitmele vanuserühmale sobivaid eksponaate, mida on mugav ühiselt uurida ning samuti luua muuseumisse sotsiaalseid mänge.

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

Sügis 2020

Kultuuriministeeriumi tellimusel ja OECD rahastusel valmis septembris 2020 alusuuring Eesti muuseumide külastajate motivatsioonidest. Nende abiga saime ülevaate funktsioonidest ja külastajate ootustest muuseumidele, mis omakorda on abiks muuseumide tõhustamisstrateegia loomisel.

MEETOD

Uuringus tegime 10 süvaintervjuud ja 2 grupiintervjuud. Kokku osales uuringus 23 Eesti muuseume sagedasti külastavat inimest.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringus osalejatel jätkus häid sõnu ja kiitusi igasuguste Eesti muuseumide kohta. Samuti selgus, et nende jaoks on muuseumides käimine osa pere- või sõprade ringi vabaajategevustest – muuseumis käimine on omaette traditsioon. Tihedasti on seotud ka reisimine – nii Eestis kui välismaal – muuseumides külastamisharjumusega.

Sagedane muuseumikülastaja ootab muuseumilt vahendaja rolli: muuseum vahendab näituste, haridustöö, ürituste kaudu kultuuriväärtusi. Seejärel oodatakse ka kunsti-, ajaloo- ja pärandi säilitamist; panustamist turismisektoris; tähendusloomega tegelemist, meelelahutuslikkust. Lisaks rõhutati, et muuseumikülastusele annavad lisaväärtust erinevad lisateenused. Vähemtähtsateks peeti või enam väljakutseid nähti Eesti muuseumides veel nii selgelt mitte juurdunud funktsioonides nagu ühiskonnas mõju omamine, kogukonnatöö või osalus.

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Sügis 2020

2020. aasta sügisel tegime EASile ja Eesti e-residentsuse projektitiimile uuringu, mille põhieesmärk oli paremini mõista neid e-residente, kellel on seos Saksamaaga.

Kokku tegime video teel 20 poolstruktureeritud süvaintervjuud nii Saksamaal elavate Saksa kodanike, välismaal elavate Saksa kodanike kui ka püsivalt Saksamaal elavate välismaalastega, kes kõik on ühtlasi ka e-residendid.

Intervjuude käigus arutasime nii programmiga seotud vajaduste, ootuste, hirmude ja probleemkohtade üle kui ka laiemalt kultuuriliste erinevuste üle. Uuringu tulemusel valmis neli persoonat, mis aitavad e-residentide olukorda ja vajadusi paremini esile tuua. Uuringutulemused andsid e-residentsuse tiimile kinnitust, et oma ideedega ollakse õigel rajal, aga ka ideid järgmisteks sammudeks.

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kevad 2020

Kliendi tagasiside

“Koostöö Rakendusliku Antropoloogia Keskusega oli väga meeldiv. Uuringu ettevalmistus kulges professionaalselt ning tulemuste esitlus oli kaasahaarav, huvitav ning pakkus palju lisandväärtust Luminori jaepanganduse juhtidele.”

Kristjan Jasinski Luminor panga Baltikumi kliendikogemuse juht

2020. aasta mais tegime Luminori pangale pilootuuringu, mille eesmärk oli saada esmane ülevaade sellest, kuidas on COVID-19st tingitud eriolukord mõjutanud inimeste käitumist ja pangateenuste kasutamist ning milline võib olla kriisi mõju pangateenustele tulevikus.

Tegime 8 poolstruktureeritud süvaintervjuud nii väikeettevõtjate kui ka eraisikutega, et saada parem ülevaade sellest, kuidas on COVID-19 mõjutanud nende igapäevaelu, kas ja kuidas on muutunud pangateenuste kasutamine ning millisena nähakse panga rolli tulevikus nüüd, kui käitumisharjumused on muutunud. Pilootuuringu tulemusi kasutatakse uute lahenduste välja töötamisel.

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Mai 2020

Kliendi tagasiside

„Antropoloogia Keskusega on alati olnud meeldiv koostöö. Tore on näha, et ka konkreetsele briifile lähenevad nad nagu pisikesele uurimistööle – selmet täita täpselt kliendi soovi, üritavad nad algul aru saada, mis tegelikult probleem on ja hoopis sellele lahendusi välja pakkuda. Ettevõttes omakeskis mõeldes võite esialgu valedele järeldustele jõuda, seetõttu soovitan võimalusel alati kaasata võõras pilk, kes näeb probleemi ehk täiesti teise nurga alt.“

Tanel Lips Swedbanki Baltikumi UX ja Teenusdisaini juht

2020. aasta kevadel tegime Swedbanki UX tiimi jaoks 24 kasutajaintervjuud, mille eesmärk oli paremini mõista, milliseid andmeid nähakse isikuandmetena ja millistel juhtudel ollakse nõus oma isikuandmeid pangaga jagama. Intervjuud annavad olulise sisendi nii nõusoleku küsimise formaadi muutmiseks kui ka laiemalt panga rolli mõtestamiseks inimese elus.

Projekti käigus tehtud intervjuud lähtusid Swedbanki peakontoris välja töötatud kasutajauuringu formaadist, mille üks osa oli eri isiksusetüüpide kaasamine nn Suure Viisiku mudeli järgi. Sama uuringumudelit kasutati Eestis ja Rootsis, et oleks võimalik kasutajaid võrrelda. Intervjuud aitasid seeläbi avada ka kultuurilisi eripärasid, kusjuures selgus, et eestlased ja rootslased ei olegi isikuandmete jagamise osas nii erinevad.

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Kliendi tagasiside

“RAKi uuring tõi meile nii mõnegi uue avastuse ning sai aluseks kommunikatsioonistrateegia uuendamisele ja värbamiskampaania ülesehitamisele. Intervjuude põhjal loodud sihtgrupi persoonadele toetumine aitab meil planeerida oma avalikke tegevusi täpsemalt, et iga sihtgrupp saaks just endale vajalikku infot.”

Margot Lillemägi Noored Kooli värbamisjuht

Veebruarist märtsini 2020 viisime läbi sihtrühma uuringu Noored Kooli programmile.

EESMÄRK

Eesmärgiks oli kaardistada Noored Kooli sihtrühma maailmavaadet, ootusi, hoiakuid, käitumist, muljeid, väärtusi ja ideid ning nende ootusi programmi brändile.

MEETOD

Intervjueerisime potentsiaalseid programmis osalejaid ning osalemisest loobunuid. Et saada terviklikumat pilti osalemise kogemuse ja motivatsioonide kohta ning näha programmi pikemaajalisemat mõju isiklikul tasandil ja haridusmaastikul laiemalt, tegime programmi vilistlastega grupiintervjuu.

Uuringu tulemusel valminud persoonad aitavad mõista potentsiaalsete osalejate isiklikke motivatsioone ning ootusi Noored Kooli programmile, brändile ja õpetaja-ametile laiemalt. Samuti avasime nende kaudu tegureid, mis mõjutavad inimeste valikute tegemist erinevatel eluetappidel.

PEAMISED TAIPAMISED

Uuringu tulemustest võib esile tuua, et õpetaja rolli peetakse ühiskonnas väga oluliseks, kuid samas on tegemist raske ja endiselt alamakstud ametiga.
Osalejad tõid esile, et Noored Kooli programmil on olnud õpetaja ameti kuvandile ja Eesti hariduse arendamisele positiivne mõju. Kuigi programm on intensiivne ja ei sobi kõikidele, on see kindlasti oluline uute õpetajate kooli toomisel ning nende toetamisel selle protsessi käigus.

Uuringu tulemused aitavad Noored Koolil, kaasates loovagentuuri Velvet, arendada programmi brändi- ja kommunikatsioonistrateegiat.

Noored Kooli brändi ja värbamistegevuste uuendust ning sihtgrupiuuringut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabaühendustele mõeldud arenguhüppe taotlusvoorust.

Laste ligipääsetavuse uuring Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile

Kliendi tagasiside

“RAKiga koostöö oli meeldiv, suhtlus sujuv ja täpne. Esmakordne kokkupuude antropoloogilise uuringumeetodiga oli hariv ja andis veendumuse, et tegemist on kindlasti elemendiga, mida poliitikakujunduses kasutada ja populariseerida.”

Keit Parts Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht

Detsember 2019 kuni veebruar 2020 tegime Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, et kaardistada laste ligipääsetavuse kitsakohti ja kogemusi. Uuring oli sisendiks riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma tööle, kuid laiemalt saavad sellest kasu ka erinevad osapooled – näiteks ühistranspordi teenuse kujundajad, teede taristu tellijad ja projekteerijad, kaupade ja teenuste pakkujad, koolide pidajad ja paljud teised.

MEETOD

Kokku osales uuringus ligikaudu 60 last vanuses 7-14 Tallinnast, Märjamaalt, Viljandist ja Kohtla-Järvelt. Nende seas oli nii eesti kui vene koduse keelega lapsi. Vaatluse all olid esmajoones füüsilised takistused, aga lisaks rääkisid lapsed ka sotsiaalsetest, psühholoogilistest, käitumuslikest jms barjääridest.

Kasutasime lisaks grupiintervjuudele nn jalutuskäiguintervjuusid (inglise keeles walk-along interview). See tähendab, et antropoloog jalutas ja liikus koos lapsega kaasa tema argisel teekonnal kodu-kooli-huviringide vahel. Sellisel, klassikalisest antropoloogilisest osalusvaatlusest inspireeritud uurimismeetodil sai laps ise olla teejuht ja oma igapäevaelu ning -tegemiste tutvustaja.

Meetod võimaldab muuhulgas anda vastuseid küsimustele, millele inimene ei oska verbaalselt vastata, sest ta ise ei pruugigi teatud tegutsemisviise ja käitumismustreid teadvustada või mõtestada. Eriti selgelt tuleb see esile laste kogemusi uurides, sest lapsed ei ole veel harjunud oma argiseid tegevusi abstraktsemas võtmes analüüsima ja nende üle arutlema.

Jalutuskäiguintervjuusid salvestasime ja jäädvustasime foto-ja videotehnikaga ning sel teel kogusime infot just füüsiliste takistuste ja sihtrühma iseloomustavate käitumuslike aspektide kohta, mis moodustas uuringu selgroo.

Raporti ja pressiteatega saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Sisenduuring Kalamaja muuseumi näitusele

Novembris 2019 tegime Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja muuseumile sisenduuringu näituse “Kalaranna kaitsjad” tarbeks. Projekti eesmärk oli kaardistada muuseumile Kalaranna arendusega seotud osapoolte vaatepunkte. Viisime läbi kuus intervjuud Kalaranna kasutajate, arendajate, linnaplaneerijate ja linnaaktivistidega. Projekti tulemustega on võimalik tutvuda Kalarannast kõneleva näituse raames.

TÜ kultuuriteaduste üliõpilaste praktikabaasi arendamise sisenduuring

Koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga viisime oktoobris 2019 läbi projekti, mille eesmärk oli saada sisendit, et korrastada üliõpilaste praktikate süsteemi TÜ kultuuriteaduste õppekavadel. Eelkõige olid fookuses erinevad praktikaliigid etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia; kultuurikorralduse; folkloristika ja pärandirakenduste magistriprogrammides.

MIDA TEGIME?

Tõime nii Tartus kui Tallinnas kokku nende õppekavade programmijuhid ning nii väljakujunenud kui ka potentsiaalsed praktikapakkujad (muuseumid, idufirmad jt teised organisatsioonid, kellel võiks kultuuriteaduste tudengite kaasamisest kasu olla). Lisaks võtsime arvesse ka tudengitepoolse vaate juba tehtud praktikatele. Arutasime ühiselt fookusgrupi intervjuude raames nii praktika pakkujate kui tegijate hirme ning ka ootusi. Leidsime lahendusi, kuidas praktikasüsteemi parandada ning mil viisil koostööd süvendada.

Progressiivsete valijate profiiliuuring

Viisime detsembrist 2019 kuni jaanuar 2020 Euroopa Sotsialistide Parteile läbi uuringu, mille eesmärgiks oli paremini mõista progressiivsete valijate maailmavaadet ja ootusi poliitikakujundajatele.

MEETOD

Tegime 18 poolstruktureeritud süvaintervjuud, et saada paremini aru erineva vanuselise, piirkondliku ning sotsiaal-majandusliku taustaga inimeste maailmavaatest ja ootustest Eesti riigi juhtimisele.

Uuringu tulemusel valmis 6 persoonat, mis aitavad mõista inimeste mõttemaailmade ja elude mitmekesisust ning komplekssust – seda, mis võib olla erinevate inimeste argumentatsioon poliitiliste eelistuste põhjendamiseks, kuidas tehakse otsuseid, kelle poolt hääletada ning millised võivad olla suurimad kaalukeeleks osutuvad probleemid.

NEMO konverentsi külastajate tagasisideuuring

7.-9. novembril 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku NEMO aastakonverents pealkirjaga „Museums 2030 – Sharing recipes for a better future“. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.

MEETOD JA TULEMUS

Tegime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas esile tuua olulisi külastajate tervikkogemust mõjutavaid detaile. Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, mis on külastajate jaoks näituse ruumis oluline, millised eksponaadid ja teemad külastajaid enim kõnetavad ning kuidas nad näitusega suhestuvad.

Foto: NEMO

Proto Avastustehase virtuaalse reaalsuse mängude testimine

Augustis 2019 viisime Motor Agentuurile läbi virtuaalse reaalsuse mängude testimise.

EESMÄRK

Projekti eesmärk oli anda arendajatele, disaineritele, inseneridele sisendit parandamaks VR-mänge vastavalt inimeste kasutajakogemusele enne nende avamist laiemale avalikkusele Proto Avastustehases.

MEETOD

Viite VR-mängu käisid Motori töökojas meie antropoloogidega katsetamas 8 tavainimest (mitte elukutselised testijad ega mängurid) vanuses 7–66. Projekti lõpptulemiks olid testimisest lähtuvad nõuanded ja soovitused 1) kuidas teha mängu füüsiliselt inimeste jaoks mugavamaks (kangid, nupud, toolid jm tehniline); 2) mida kaaluda muuta mängu sees, et inimesed saaksid mängukogemusest võimalikult positiivse emotsiooni ning 3) milliseid juhised inimesed vajavad, et mõista, mida nad mängus tegema peavad. Lisaks andsime soovitusi, kuidas kommunikatsiooni suunata, et võimalikult erinevaid sihtgruppe kõnetada.

Testimisel kasutasime abivahenditena nii diktofoni kui videokaamerat. Video aitas märgata ning illustreerida nii kasutajate murekohti mängude mängimisel, kui ka positiivseid emotsioone tekitavaid aspekte.

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Jaanuaris ja veebruaris 2019 kogusime ülevaadet madala haridustasemega täiskasvanute õpimotivatsioonist ja võimalustest omandada kutsekeskharidust.

EESMÄRK

Eesmärk oli välja selgitada potentsiaalse täiskasvanud õppija vajadused, võimalused ja hoiakud tasemehariduse omandamisel.

MEETOD

Valimisse kuulusid üldkeskharidust, kutseharidust ja kutsekeskharidust omandavad ning keskhariduseta täiskasvanud Ida- ja Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Tartumaalt. Viisime läbi 12 süvaintervjuud nii eesti kui ka vene keeles ning kaks fookusgrupi intervjuud haridusasutuste juhtidega.

PEAMISED TAIPAMISED

Intervjuud aitasid avada tasemehariduse omandamise probleemistikke erinevatest perspektiividest ning tõid esile erinevad väljakutsed, millega täiskasvanud õppija uuesti õppima asudes silmitsi seisab. Raskusi valmistavad mh vähene inglise või eesti keele oskus, madal enesehinnang, kesine arvutikasutusoskus, pere- ja tööelu ühildamine õppimisega jms. Läbivaks murekohaks on aga majanduslik hakkamasaamine ning madalad stipendiumid.

Intervjuud ja fookusgrupid olid sisendiks haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ning mõttekoja Praxis läbiviidud analüüsile “Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele – võimaluste ja/või soovi puudus?”

Projektid

Strateegiline partnerlus vabaühendustega

Noorte valimiskäitumise persoonauuring

Tartu Linnaajaloo Muuseumide külastajate tagasisideuuring

Putukaväila kasutajauuring

112 hädaabiteate edastamise kasutajauuring

Ida-Viru noorte perspektiivid: õiglane üleminek ja rohepööre

Koolijuhtide värbamisuuring Heateo Sihtasutusele

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Laste ligipääsetavuse uuring Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile

Sisenduuring Kalamaja muuseumi näitusele

TÜ kultuuriteaduste üliõpilaste praktikabaasi arendamise sisenduuring

Progressiivsete valijate profiiliuuring

NEMO konverentsi külastajate tagasisideuuring

Proto Avastustehase virtuaalse reaalsuse mängude testimine

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Strateegiline partnerlus vabaühendustega

Noorte valimiskäitumise persoonauuring

PEAMISED TAIPAMISED

Tartu Linnaajaloo Muuseumide külastajate tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

MEETOD

TULEMUSED

Putukaväila kasutajauuring

Kliendi tagasiside

EESMÄRK JA MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED

112 hädaabiteate edastamise kasutajauuring

Kliendi tagasiside

MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED

Ida-Viru noorte perspektiivid: õiglane üleminek ja rohepööre

MEETOD

TAIPAMISED

Koolijuhtide värbamisuuring Heateo Sihtasutusele

Kliendi tagasiside

MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Kliendi tagasiside

EESMÄRK

MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Kliendi tagasiside

PEAMISED TAIPAMISED

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

MEETOD

TULEMUSED

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Kliendi tagasiside

MEETOD

TULEMUSED

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Kliendi tagasiside

EESMÄRK

MEETODID

PEAMISED TAIPAMISED

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kliendi tagasiside

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Kliendi tagasiside

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Kliendi tagasiside

EESMÄRK

MEETOD

PEAMISED TAIPAMISED