Uuring
2026
Kuidas kogevad noored esimese erialase töö otsinguid?
Noorte töötus on kujunemas laiemaks ühiskondlikuks väljakutseks, mis lükkab edasi terve põlvkonna iseseisvumist. Soovisime näha numbritest kaugemale ning mõista värskelt kõrg- või kutsehariduse omandanud noorte kogemust tööturule sisenemisel.
Uuring valmis Antropoloogia Keskuse praktikaprogrammi raames.
Projekt:
Takistused noorte karjääriteel: esimese erialase töö saamise kogemused
Klient:
Antropoloogia Keskus
Eesmärk
Uuringu eesmärk oli mõista, millised on Eesti noorte kogemused esimese erialase töökoha leidmisel. Kaardistasime pikaajalise tööotsinguga kaasnevaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi mõjusid ning peegeldasime tulemusi ka tööandjatega. Saadud taipamistele tuginedes tõime välja soovitused olukorra parandamiseks.
Meetod
Uuringu viisime läbi 2026. aasta suvel, kaasates protsessi nii oma esimest erialast tööd otsivaid noori kui ka kogenud tööandjaid.
Sihtgrupp. Uuring keskendus 19–26-aastastele noortele, kes on kutse- või kõrghariduse omandanud või seda omandamas ning erialasele tööturule sisenemise faasis või hiljuti erialasele tööle läinud.
Valim. Kokku kaasasime 14 erineva emakeele, haridustaseme ja elukohaga noort ning 14 erineva valdkonna tööandjat.
Süvaintervjuud. Viisime läbi 13 poolstruktureeritud intervjuud noortega, kes otsisid aktiivselt tööd või olid hiljuti tööle asunud.
Autoetnograafia. Üks hiljuti bakalaureusekraadi omandanud noor kaardistas päeviku vormis kuu aja jooksul detailselt oma tööotsingutega kaasnevaid tegevusi ja emotsioone.
Koosloome töötuba. Korraldasime aruteluseminari 14 erineva valdkonna tööandjaga, kus saime noorte kogemusele teise poole vaadet.
Analüüs. Rakendasime temaatilist analüüsi, et sünteesida erinevate osapoolte kogemused ja vaatenurgad.
Olulisemad taipamised
Varasema kogemuse nõiaring. Noored seisavad silmitsi olukorraga, kus tööle saamiseks nõutakse varasemat kogemust, ent kogemuse omandamiseks on vaja esimest töökohta. Tööandjad on sageli ettevaatlikud esimest võimalust pakkuma.
Perspektiivide lahknevus värbamisel. Kandideerija tajub vastuseta jäämist või eitavat otsust isikliku tagasilöögina. Tööandjad kogevad samas sadadest avaldustest koosnevat hoomamatut kandidaatide massi, mida on keeruline hallata.
Uus põlvkond on väärtuspõhine. Noored on motiveeriva töö nimel valmis olema paindlikud, kuid kompromisse keelduvad nad tegemast vaimse tervise, isiklike väärtuste ja eluterve töökorralduse arvelt.
Fiktiivsed tulevikuerialad. Avalikkuses reklaamitud tulevikuerialad tekitavad noortes ootuse kindlast karjäärist. Reaalsuses tunnetavad noored just neis valdkondades puudust algtaseme positsioonidest, mis tekitab pettumust ning kahtlusi tehtud haridusvalikutes.
Tajutud ebavõrdsus stardijoonel. Sotsiaalmajanduslik taust dikteerib noore võimalusi. Rahaliselt kindlustatud noored saavad endale lubada tasustamata praktikaid, jättes isemajandavad noored tööturul ebasoodsamasse positsiooni.
Kurnav teadmatus. Pikk ja pidevate äraütlemistega palistatud tööotsing kahjustab otseselt noorte enesehinnangut. Teadmatus tuleviku ees sunnib edasi lükkama olulisi elulisi otsuseid ja iseseisvumist.
Edasised tegevused
Töö tulemusena koostasime kokkuvõtva raporti, mis sünteesib uuringu tulemused ning annab soovitused tööturupoliitikate ja värbamispraktikate uuendamiseks.
Tuvastasime uuringu käigus järgmised suunad noorte olukorra parandamiseks:
Üleminekurollide loomine. Soovitasime tööandjatel disainida ajutisi juuniorpositsioone, mis aitavad leevendada algtaseme töökohtade puudust ja toovad organisatsioonidesse uusi teadmisi.
Läbipaistvam värbamine. Tõime esile vajaduse muuta värbamisprotsessid inimlikumaks ja anda kandidaatidele selgust ka eitava otsuse korral, et hoida noorte motivatsiooni tööotsingutel.
Hariduse lõimimine tööturuga. Kaardistasime vajaduse õpetada koolides süsteemsemalt esitlus- ja tööotsinguoskusi, lõimida haridus tihedamalt praktikaga ning suunata avalikku sektorit pakkuma praktikavõimalusi ka tõmbekeskustest väljaspool.
Loe uuringu raportit või tutvu taipamisi kokkuvõtva ükslehega.