Mida annab organisatsioonile antropoloogi kullipilk?

Konfliktid kolleegide vahel, vähene efektiivsus, puudulik sisekommunikatsioon – need on probleemid, millega oleme me kõik suuremal või vähemal määral oma tööelus kokku puutunud.

Antropoloogide arvates tuleks neile probleemidele lahenduste leidmiseks küsida, milline on ettevõtte või asutuse organisatsioonikultuur ning kuidas seda igapäevaselt luuakse, muudetakse ning taasluuakse.

Selleks, et paremini mõista ja parendada enda toimimist, pöörduvadki üha enam asutusi ja ettevõtteid just antropoloogide poole.

Aga miks? Ja kuidas antropoloog üldse organisatsiooni uurib?

Antropoloog osaleb aktiivselt organisatsiooni igapäevatöös, ta intervjueerib ning vestleb erinevates osakondades ja erinevatel tasanditel töötavate inimestega ning täidab nendega koos tööülesandeid. Ta vaatleb, kuidas toimib organisatsiooni igapäevaelu, eesmärgiga märgata esmapilgul nähtamatut.

Organisatsiooniantropoloogia pioneeri, juba 1970ndatel IBMi toimimist uurinud Geert Hofstede järgi on kõige olulisem seejuures tähele panna, kuidas inimesed on häälestatud mõtlema ja asju tõlgendama. See määrab nende käitumise, mis omakorda kujundab organisatsiooni struktuuri ja sisemist toimimist.

Väga oluline on, et antropoloog annab ise erapooletuks jäädes sõna inimestele, kelle arvamused ei pruugi tavaolukorras alati kuuldavaks saada. Ta teab, et erinevad nägemused ja reaalsused võivad koos eksisteerida ja otsib võimalusi nende vahele silla loomiseks.

See tähendab, et olles vahetus kontaktis uuritavatega, on antropoloog võimeline mõistma erinevate inimeste perspektiive ja rolli organisatsioonis. Ehk nagu ütles oktoobris RAKi kutsel Eestit väisanud Hollandi organisatsiooniantropoloog Walter Faaij: „Antropoloogide ülesanne on näha puude taga metsa.“

Lisaks RAKi antropoloogide koolitamisele ka Tartu Ülikoolis loengu (vt salvestust siin) pidanud Faaij sõnul on väikesed detailid ja igapäevased vaatlused organisatsiooni uurimisel võtmetähtsusega, kuna need annavad olulisi vastuseid probleemide tekkepõhjuste kohta. Selline sügavuti minev lähenemine, omandades ajapikku nn insider’i perspektiivi, aga omades samaaegselt ka välisvaatleja pilku, annabki antropoloogile unikaalse pildi asutuse sisemisest toimimisest.

Pikemat intervjuud saab Walter Faaijga lugeda siit.

Walter Faaij koolituse viisime läbi KÜSKi 2018.a Vabaühenduste arenguhüppe programmi raames.