Tehtud tööd - Antropoloogia Keskus

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Aitasime Haridus- ja Noorteameti ProgeTiigri meeskonnal planeerida uut Euroopa Liidu rahastusperioodi. Viisime koos meeskonnaga läbi minivälitööd, koosloometöötoad ning valideerimisseminari, mille tulemusel valmis tegevuskava uueks perioodiks. Tegevuskava koostamise käigus analüüsisime IKT õppe rolli üldhariduse ning erinevate osapoolte võimalusi ja vajadusi.

Osapoolte vajaduste ja ootuste kaardistuseks ning praeguste kitsaskohade ja parimate praktikate välja selgitamiseks tegime etnograafilistel meetoditel välitöid, et mõista probleemkohtade olemust ning arengupotentsiaali. Viisime läbi 4 intervjuud kohalike omavalitsuste esindajatega ja lastevanematega, mis võimaldasid saada esmast sissevaadet ning pakkusid viljaka pinna edasiste tegevuste planeerimiseks ja probleemidele lahenduste otsimiseks. Seejärel viisime läbi kaks koosloome töötuba ligikaudu 30 valdkonna eksperdiga ning ühe valideerimisseminari.

Lõime ühise ruumi probleemide sõnastamiseks, lahenduste leidmiseks ja kokkulepete sõlmimiseks ProgeTiigri programmi osapooltele, kasutades selleks erinevaid hõlbustavaid lõuendeid. Koosloome töötuba oli kasulik nii kaasamise kui kommunikatsiooni eesmärkidel. Töötubades olid esindatud nii eksperdid Tallinna ja Tartu Ülikoolist ning erialaliitudest nagu EIÕPS ja Haridustehnoloogide Liit, Haridus- ja Noorteametist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. Eesmärk oli ühiselt läbi rääkida ja kaardistada ootused ja vajadused, sõnastada eesmärgid ja visandada vajalikud tegevused uueks perioodiks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

IKT õppe arendamisse peavad panustama nii riik, KOV-id kui ka koolid. Seni ei ole KOV seda süsteemselt pigem teinud ja ei tunneta endal vastutust.
IKT õppe seis koolides oleneb väga palju koolijuhist ja tema initsiatiivist. Kui koolijuht on IKT teemadest huvitatud töötab ta selle nimel, et koolis oleksid vastavad pädevused ja õpilastel erinevad võimalused.
IKT õpetajate ja IKT vahendite osas võiksid erinevad osapooled teha enam koostööd. Häid näiteid leiab koolide ja kutsehariduskeskuste koostööst ja erasektori ning koolide koostööst. Seni on aga vastav koostöö olnud pigem üksikisiku initsiatiivil põhinev. Arvestades IKT õpetajate vähesust ja tenoloogia kallidust, võidaks koostööst kõik osapooled, eelkõige aga õpilased, kes vastavad pädevused omandaksid.
IKT õppe raames peaks enam tähelepanu suunama küberturvalisusele, eetikale ja AI-le. Vastavaid teadmisi vajavad nii õpetajad kui ka õpilased.
IKT oskuste omandamisel on oluline roll ka lastevanematel, kuna seadmeid kasutatakse nii koolis kui ka kodus. Seni pole vanematele süsteemselt programme või infot pakutud.

Projekti tulemusena valmis kõikide osapooltega koos loodud tegevuskava Euroopa Liidu uue perioodi ressursside kasutamiseks.

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Minu parem Eesti on pilootprojekt, mille raames tulid kokku Bolt, LHV, Tele2 ning TKM Grupp – ettevõtted, kellega suur osa Eesti inimesi igapäevaselt kokku puutuvad. Need ettevõtted panid seljad kokku, et suurendada mõju ning suunata ühiselt raha nendesse algatustesse, mis Eesti elanike jaoks päriselt oluline on, millised on valupunktid, mis lahendamist vajavad.

Pilootprojekti elluviimist toetab KOOS.io, kes korraldab infokorje, võimaldab suurettevõtetel oma klienti paremini tundma õppida ning aitab otsida algatusi, mida Minu parem Eesti võiks rahastada.

Projekti esimeses etapis viidi läbi küsitlus, et saada aimu, millised on laiemad mustrid ja olulised teemad inimeste jaoks. Aitasime KOOS.io tiimil planeerida teemasid, mille kohta küsida ning tagada, et küsimused oleks täpsed ja fookustatud, kuid ka niivõrd avatud, et etteantud raamid kedagi piirama ei hakkaks. Küsimustikule vastas 10398 inimest. Enim tähelepanu vajav teema oli vaimne tervis (sh koolilaste vaimne tervis), mida indikeeris murekohana 32 % vastajatest.

Järgmises etapis läksime teemadega veidi enam sügavuti ning vestlesime inimestega vaimse tervise teemadel. Samuti uurisime lisaks projektile veel Eesti elu-olu kohta üldisemalt, rääkisime ettevõtete rollist ühiskonnas ning mida tema sooviks, et vaimse tervise valdkonnas ära tehtaks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Koostöökultuur nii inimeste kui ettevõtete vahel vajab Eestis arendamist. Samas Minu parem Eesti on hea näide, kuidas see muutuma hakkab.
Vaimse tervisega tegelemisel on tarvis süsteemset muutust ja terviklikumat lähenemist.
Vaimne tervis on nii alarahastatud valdkond, et juba väike toetus aitab palju ära teha.
Toetust vajavad nii lapsed ja noored kui ka täiskasvanud – viimased ka ei oska endaga toime tulla või enda lähedast aidata.

438733876_812289204266790_5714080672933689339_n

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Bauhub on ettevõte, kes arendab digitaalset ehitusplatsi haldamise tööriista, mis koondaks kogu info ühte kohta. Eesmärgiks on muuta ehitusplatside suhtlust kiiremaks, sujuvamaks ja läbipaistvamaks. Nende tootearenduse tiimi sooviks oli mõista paremini üht oma sihtrühma – alltöövõtjaid.

Meie eesmärgiks oli neid aidata tootearenduse protsessis ning anda tiimile teadmised, tööriistad ja enesekindluse, et tulevikus iseseisvalt tegutseda.

Viisime läbi 2 koolituspäeva, kus andsime tootearenduse tiimile ülevaate antropoloogilistest meetoditest ning toetasime neid oma avastamise ja uuringuosa planeerimisel ja läbiviimisel. Vahepealsel perioodil käis Bauhubi tiim välitöödel.

Teises etapis analüüsisime kogutud materjali koos – aitasime rikkalikust materjalist leida olulisi mustreid ning tähelepanekuid ja sõeluda välja olulised taipamised, millele edasistes tootearenduste etappides toetuda. Konsultatsioonikohtumistel aitasime sõnastada veel need kohad, millele järgnevates tootearenduse projektides keskenduda.

PEAMISED TAIPAMISED:

Ehitusplatsil on väga palju MÜRA – nii otseses kui ülekantud tähenduses. Lisaks tugevatele helidele tuleb pidevalt peale uut ja sageli ka muutuvat infot, milles on raske orienteeruda. Bauhubi tööriist saab aidata seda selgemaks muuta ning seeläbi kasutajat ebavajalikust mürast säästa.
Töövoogude ja töövõtete ühtlustamise ja arendamisega tegeletakse ehitusettevõtetes vähe ning seetõttu ei toimu protsesside parandamist või ka digitaalsete töövahendite suuremal määral kasutamist.
Arendamist vajab kasutaja iseseisva õppimise toetamine, et tööriista kasutamise nn sisenemisbarjäär madalamale seada. Kaasa aitaks hea valik näidisjuhtumeid.

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Oktoobrist 2022 kuni märtsini 2024 toimunud projekti eesmärgiks oli saada teadmisi, milline on kunsti mõju töötajatele töökeskkonnas ning kas ja milliseid võimalusi näevad kunsti kaasamises töökeskkonda tööandjad. Projekt toimus koostöös partnerite, Tartu Ülikooli ja Kogo galeriiga, ning toetust saadi taotlusvoorust “Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine”. Samuti aitasime uuringu taipamiste abil Kogo galeriil kunsti rentimise teenust edasi arendada.

Viisime läbi pilootuuringu ühes ettevõttes (Riverty) ning kolmes etapis toimunud juhtumiuuringud kahes ettevõttes – Telia Eestis ning Dioetechis – , kummaski kahes kontoris. Juhtumiuuringud toimusid kolmes etapis: enne kunstiteoste toomist töökeskkonda, vahetult pärast kunstiteoste paigaldamist ning 2–3 kuud pärast kunstiteoste paigaldamist.

Üheks meetodiks olid osalusvaatlused, mille käigus veetsime aega ettevõtte töökeskkonnas, õppisime tundma ettevõtte organisatsioonikultuuri ning pidasime töötajate ja külalistega lühivestlusi. Lisaks viisime juhtide ja töötajatega läbi süvaintervjuud, kus vestlesime lähemalt organisatsioonikultuurist, töökeskkonnast ja kunstist.
Esimese etapi fookuses oli organisatsioonikultuur, töökeskkond ja ootused kunstiprojektile. Teises etapis uurisime töötajate vahetut tagasisidet kunstiteostele. Kolmandas etapis keskendusime kunsti mõjule, aga ka organisatsioonikultuuri arengutele.

Ühes ettevõttes viisime pärast esimest etappi läbi koosloome töötoa, et kaasata töötajaid kunstiteoste valikusse.
Uuringu analüüsitulemusi jagasime Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga, kellele need jäävad empiiriliseks materjaliks teadustöös. Andsime sisendit Kogo galeriile, et nende kunsti rentimise teenust vastavalt ettevõtete vajadustele edasi arendada. Lisaks jagasime ettevõtetega põhitaipamisi nende ettevõtte organisatsioonikultuuri ja kunstiprojekti tulemuste kohta.

PEAMISED TAIPAMISED:

Kunst aitab töökeskkonnas inimestel pause teha, aju ja silmi puhata, ühelt tööteemalt teisele üle minna, mõtted natukeseks töölt mujale viia, mõtteid värskendada ja töötajaid inspireerida.
Kunstiteadlikkuse kasvu soodustab see, kui jagada inimestega kunstiteoste ja kunstnike tausta ning kaasata neid teoste valikusse. Mõju isiklikul tasandil sõltub osalt ka inimese taustast, huvidest ja varasemast kogemusest kunstiga.
Kunsti võib rakendada organisatsioonikultuuri ja kaasaegse juhtimise tööriistana. Kunst võib kolleege lähendada ja panna neid uutel teemadel arutama, aga selleks on vaja ka teadlikku protsessi juhtimist ja inimeste kaasamist.
Kunsti olemasolu töökeskkonnas ja kunsti ettevõttesse toomise protsess on tähtsam kui see, millise kunstiteosega on konkreetselt tegu.Kunstil võib olla positiivne mõju müügitöös ja mainekujunduses. Kunst toimib klientidega suhtlemisel icebreaker’ina ning edastab sõnumit, et ettevõte hoolib oma töötajate heaolust.

LOE LISAKS:
15.02.2023 Karina Vabsoni (Antropoloogia Keskus) ja Liina Rausi (Kogo) artikkel “Uurijad: kunst meie lähedal soosib majanduskasvu” Äripäevas.
17.02.2023 Liina Raus (Kogo) rääkimas Äripäeva hommikuprogrammis, kokkuvõte artiklis “Kunstitaiesed kontoris teevad töötajad produktiivsemaks”.
05.07.2023 Telia online väljaandes Digitark “Ülikool, galerii ja antropoloogid uurivad kunsti mõju Telia tööruumides”.
26.01.2024 “Kaasaegse kunsti kontor”, artikkel kultuurilehes Sirp, autorid Art Leete, Madli Oras, Jaanika Jaanits, Karina Vabson, Liina Raus, Kaisa Eiche, Jana Reidla,

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

2023. aasta suvel pöördus President Kaljulaidi Fond meie poole küsimusega, kuidas digiriigi arendused, kiire digitaliseerumine ning tehnoloogia aktiivne kasutuselevõtt on mõjutanud Eesti ühiskonda. Kaljulaidi Fondi eesmärgiks on töötada välja digiriiki mõtestav ja arendav suund ning konsultatsiooniga aitasime kaasa mõelda, mis võimalusi Eesti praegune kogemus selleks annab.

Kuue kuu pikkuse konsultatsiooniprotsessi käigus töötasime ja analüüsisime läbi mõjukad valdkondlikud uuringud Eestis ja välismaal ning tõime välja põhjuslikud seosed tehnoloogia kiire arengu ning tänase Eesti ühiskonna omapärade vahel. Konsultatsioon toetus sekundaarallikate analüüsile ning peamised andmed olid „Eesti digiriigi ajaloo talletamise“ riigihanke raames valminud intervjuud digiriigi eestvedajatega, Eesti taasiseseisvumise perioodi jooksul tehtud väärtusuuringute materjal ning täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames kogutud info.

Konsultatsiooniprotsess koosnes igakuistest kohtumisistest ja mõttevahetustest. Projekti tulemusena valmis ka kirjalik kokkuvõte koos esitlusega, mis andis ülevaate, milline on olnud digitaliseerumise mõjust Eesti ühiskonnale ning kuidas seda tulevikus võiks põhjalikumalt uurida.

PEAMISED TAIPAMISED:

Leidsime, et Eesti riiki ja selle institutsioone usaldatakse ning demokraatlikud väärtused on tugevalt juurdunud. Eriti oluline on, et eesti inimesed on harjunud ja valmis jagama oma (isiku)andmeid riigiga. Usaldatakse riigi toetatud arendustegevusi ja uute lahendustega katsetamist.
Inimesed usaldavad tehnoloogiat ning tehnoloogiavaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel ja spetsialistidel on hea kuvand. Riskitundlikkus uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel on madal ning ollakse valmis testima uusi arendusi. Eesti inimestel on kõrged ootused protsesside efektiivsusele, mugavusele ning kiirusele.
Juurdunud on pragmaatiline ja individualistlik väärtussüsteem, mis toetab teistest eristumist ning iseseisvalt töötamist. Eestis võimestati 1990ndatel noori inimesi, kes kujunesid ühiskonna eestvedajateks, juhtideks ning liidriteks; noortele inimestele vastutuse andmine on Eestis siiani esil.

Projekti käigus tõusid esile mitmed võimalused, kuidas praegu toimivast digiriigist jõuda kaasavama digiühiskonnani. Samuti töötasime välja tulevikuuringute kava, mis võimaldab digiühiskonna arengut võrrelda Eestis ja teistes riikides.

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Kliendi tagasiside

“Koostöö oli väga sujuv ja selgelt struktureeritud ning Antropoloogia Keskus usaldusväärne partner, kes peab kinni ajakavast ja kokkulepetest.

Projekti läbiviimise kokkuleppest tulemuseni jõudsime nelja kuuga, mis oli teemat ja plaanitud tegevusi arvestades tellija vaatest igati optimaalne aeg.”

Kadi-Ell Tähiste Kunstiasutuste Liidu tegevjuht

Aitasime Kunstiasutuste Liidul paremini mõista, kes on tänane kaasaegse kunsti näituste publik ja kaardistada külastajate ootusi ning vajadusi. Projektiga toetame kunstiasutuste tegevusi kommunikatsioonistrateegia väljatöötamisel, et kummutada kaasaegse kunstiga seotud müüte; samuti tõime välja ettepanekuid, kuidas parandada külastajakogemust ja lõppetulemusena tuua kaasaegse kunsti juurde rohkem publikut.

Kombineerisime erinevaid antropoloogilisi meetodeid, mis andis võimaluse võrrelda intervjuu käigus sõnastatud külastuskogemust ja tegelikku käitumist kunstinäitustel. Meetoditest kasutasime süvaintervjuusid, paikvaatlusi lühiintervjuudega ning galeriide külastust jalutuskäiguintervjuu vormis. Kokku oli uuringusse kaasatud 33 osalejat.

Uuringutulemuste esitluse järel toimus koosloome töötuba, kus kunstiasutuste esindajad ja valdkonnainimesed arutlesid selle üle, kuidas alusuuringu põhjal sündinud persoonades positiivset kuvandimuutust kaasaegse kunsti suhtes esile kutsuda ja seda ka nügida. Töötoas osales 22 kunstivaldkonna inimest üle Eesti.
Lisaks koondasime temaatilise analüüsi taipamised raportisse kokku külastajateekonna tähelepanekute ja soovituste vormis.

PEAMISED TAIPAMISED:

– Üllatuslik (nii uuringus osalenutele kui ja tegijatele) oli mõista, et kaasaegsest kunstist saadakse osa palju enam, kui inimesed ise endale teadvustavad.
– Selgus, et paljude jaoks on raske määratleda, mis on kaasaegne kunst ja mis seda ei ole. Kaasaegse kunsti kuvandit mõjutavad omakorda mõningad viimaste kümnendite mõjukad ja tooniandvad kunstnikud ning teosed, mida inimesed kasutavad, kui mõiste on segane või kontseptsioon hägus.
– Kunstinäituste külastamist ja kunsti nautimist tuleb vaadelda terviklikus süsteemis ja kontekstis – külastajateekond algab varem ja lõpeb hiljem kunstinäituse uksest. Kogemusest otsitakse elamuslikkust ning soovitakse näitusel teose juurde lugu, mis seda kontekstis tõlgendada aitaks.

Uuringu valmimist toetasid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapital.

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Kliendi tagasiside

“Koostöö Antropoloogia Keskusega on professionaalne ja tulemusele orienteeritud. Lisaväärtuseks on valdkonna parimad asjatundjad, kes valdavad oma uurimisteemat hästi ning oskavad näha suurt pilti.”

Iti Aavik AKÜ projektijuht/liikmetöö koordinaator

Projekti viisime läbi oktoobrist 2023 kuni jaanuarini 2024. Antropoloogilise uuringu lähtepunktiks oli Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) soov tõsta AKÜ võrgustiku huvikaitsevõimekust kestliku arengu horisontaalsete teemade – fookusega soolise võrdõiguslikkusel ja keskkonnakaitsel – osas. Eesmärk oli kaardistada, kui palju neid horisontaalseid prioriteete arengukoostöös tegelikult rakendatakse ning mis on selle mõju sihtriikides nende elluviijate ja poliitikakujundajate hinnangul.

Antropoloogilise uuringu sihtrühmaks olid arengukoostöö valdkonnaga seotud poliitikakujundajad, rahastajad ja rakendajad ning väljundiks lühiraport. Lisaks esitlesime uuringutulemusi AKÜ võrgustiku seminari raames, kus viisime lisaks ettekandele läbi uuringus välja tulnud murekohtadest lähtuva koosloome töötoa horisontaalsete prioriteetide rakendamise ja mõju hindamise teemal.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Horisontaalsetele prioriteetidele on vaja arengukoostöös senisest enam rõhku panna. Praegu tegeletakse keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkusega eelkõige juhul, kui projekti fookus ongi neil teemadel.
Võrdõiguslikkus on arengukoostöö horisontaalse prioriteedina rohkem esindatud kui keskkonnakaitse, eriti viimase osas oleks tarvis rakendajaid rohkem võimestada.
Horisontaalsete prioriteetide põhjalikumaks rakendamiseks peavad tulema selged suunised poliitikakujundajatelt, neist lähtuvad nii rahastajad kui ka rakendajad.
Horisontaalsetest teemadest lähtuvate tegevuste mõju aitaks kasvatada rakendajate teadmiste suurendamine nii tegevustest kui ka mõju hindamisest.
Mõju hindamise koha pealt on nii poliitikakujundajatel kui ka rakendajatel arenguruumi – kui praegu on hindamine pigem tulemuste tasandil, siis edaspidi võiks liikuda pikemaajalise mõju tasandile.
Nii poliitikakujundajad kui ka rakendajad peavad horisontaalseid prioriteete oluliseks ning leiavad, et neid tuleks senisest põhjalikumalt käsitleda ja rakendada. Tellija jagab uuringutulemusi arengukoostöö valdkonna poliitikakujundajate ja rakendajatega, et nad saaksid tutvuda raportis esitatud uuringutulemuste ja erinevatele sihtrühmadele suunatud soovitustega. Lisaks kasutab tellija uuringutulemusi ja nende põhjal valminud soovitusi võrgustiku töö koordineerimiseks, korraldades näiteks koolitusi teemadel, mille teadmistes rakendajad puudujääke tajuvad.

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Kliendi tagasiside

“EKI seminaril tutvustatud Sõnaveebi kasutajauuringu tulemused olid väga head. Antropoloogia Keskus ilmutas kursisolekut meie teemadega, ja loetles järjest järeldusi, mille peale oleks ise tahtnud tulnud olla. Siit saab väärt sisendit tulevasteks arendusteks.”

Arvi Tavast Eesti Keele Instituudi direktor

Projekti viisime läbi maist septembrini 2023 Eesti Keele Instituudile, et anda sisendit 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb ilmuva ÕSi ja Sõnaveebi keskkonna parenduseks mõeldud sihtide ja strateegia loomiseks. Eesmärgiks oli mõista Sõnaveebi kasutajat, kaardistada tänane Sõnaveebi kasutajateekond veebikeskkonnas, saada detailne ülevaade keskkonna kasutajamugavusest ning anda soovitusi Sõnaveebi edasiseks arendamiseks.

Tegime kümme individuaalset süvaintervjuud – viie Sõnaveebi tavakasutaja ning viie profikasutajaga. Sihtrühma valikuks saime sisendit EKI läbiviidud veebiküsitlusest kasutajate hulgas, kust saime ka tellijat enim huvitava sihtrühma kontaktid.
Süvaintervjuudes rääkisid osalejad oma suhtest eesti keelega, keeleinfomaterjalide kasutamisest ning kogemusest Sõnaveebiga; samuti näitasid, kuidas nad Sõnaveebi lehel ringi liiguvad.
Lisaks viisime läbi kuus kasutajakogemuse testintervjuud nelja inimesega, kellel Sõnaveebi kogemus puudub, ja võrdluseks kahe profikasutajaga. Testintervjuudes lahendasid osalejad Sõnaveebi keskkonnas erinevaid stsenaariume, mille abil hindasime keskkonna kasutajamugavust.

Analüüsi tulemusena valmisid kaks persoonat – tavakasutaja ja profikasutaja – , kasutajakogemuse slaidikomplekt sisendiga veebikeskkonna parendusteks ning uuringu lühikokkuvõte põhitaipamiste ja soovitustega. Lisaks esitlesime uuringutulemusi EKI siseseminaril.

PEAMISED TAIPAMISED:

Üks Sõnaveebi kasutajate põhivajadusi on sõnade kasutuskonteksti kohta info leidmine, kuna keel ja sõnade tähendusväljad on pidevas muutumises. Sõnaveebi võiks lisada veelgi rohkem teavet selle kohta, kas kasutada sõna näiteks ametlikus kontekstis, erialakeeles või on tegu kõnekeelega; milliste teiste sõnadega koos otsitavat sõna kasutatakse; millist keelekasutust esindavad näitelaused.
Inimesed kannavad guugeldamise harjumused üle ka teistele veebilehtedele. Näiteks võivad inimesed otsida sõna algvormi asemel väljendeid või terveid lauseid ning reeglite asemel näitelauseid vaadata. Sellepärast tuleb mõelda oma veebilehte kujundades ka ümbritsevale kontekstile ja seda vastavalt kohandada.
Tavakasutajal ja profikasutajal on keeleinfomaterjale kasutades erinevad vajadused. Kui profikasutaja jaoks on olulisem leida vajalik info kiiresti ja efektiivselt üles, siis tavakasutaja on vähem kriitiline ning jääb tõenäolisemalt Sõnaveebi lehele pikemalt ringi vaatama.
Inimesed soovivad lihtsat ja selget veebilehte. On oluline, et selgitused oleksid ka tavakasutajale arusaadavas piisavalt lihtsas keeles ning lehe kõigi sektsioonide sisu oleks lahti selgitatud, et vältida segadust ja info valesti mõistmist. Laiema tähelepanekuna on oluline märkida, et nende väheste kasutajate arvamus, kes oma initsiatiivil tagasisidet annavad, ei anna tervikpilti kasutajate vajadustest. Siit kerkibki esile selge vajadus kasutajauuringute järele.Tellija kasutab projekti tulemusi selleks, et luua strateegia 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb ilmuva Õigekeelsussõnaraamatu väljatöötamiseks ning Sõnaveebi keskkonna arendamiseks, et see oleks kasutajasõbralikum ja intuitiivsem.

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Energiakontsern Utilitas soovis kaasata töötajaid oma inimõiguste, mitmekesisuse ja kaasatuse poliitika väljatöötamisse. Toetasime Utilitast selles protsessis töötajatelt sisendi kogumisel, mis aitaks mõista nende hoiakuid ning ootusi. Aitasime näha võimalusi, kuidas poliitikas kajastatud põhimõtted võiksid praktiliselt organisatsiooni protsessides ja juhtimises rakendatud olla.

Koostöös Utilitase keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning personalivaldkonna eestvedajatega viisime läbi küsitluse ja koosloome töötoa, mis andsid kinnitust, et üksteist austav organisatsioonikultuur läheb ettevõtte inimestele korda ja iseloomustab ka Utilitase senist toimimist. Töötoas hõlbustasime arutelusid selle üle, millised peaksid olema ühised kokkulepped mitmekesise kollektiivi kaasatuse toetamiseks.

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Tööandjate keskliidu tellimusel viisime 2023 aasta augustist-septembrini läbi persoonauuringu tööstussektori juhtide seas. Projekti eesmärgiks oli aidata kaasa majandust toetava innovatsiooni narratiivi loomisele läbi sihtrühmade parema mõistmise. Keskendusime Eesti tööstus- ja tootmisettevõtete juhtidele ning kaardistasime nende suhtumist äride uuendamisesse ning lisandväärtusega toodete loomisesse.

Uuringu väljundiks said põhjalik esitlus ning kaks persoonat.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Uuringut läbi viies taipasime, et innovatsioonil on tööstussektori juhtide jaoks väga erinev tähendus ning ühtlasi on tekkinud vastandumine IT sektorile: “Meil tehti IT-st omaette jumal. Ei saa teha, ma ei tea riiki, mis oleks ilma tööstuseta edukas.”
Tööstussektor tunneb, et riik sunnib pika ajalooga ja edukalt lähiturgudele alltööd tegevaid ettevõtteid tundmatus suunas, otsekui innovatsioon ise olekski eesmärk ning peamiselt kuvandi küsimus. Veel tähendab innovatsioon selle valdkonna juhtide jaoks töötajate arvutikasutamisoskust, efektiivselt juhitavaid äriprotsesse, pidevat täpset ülevaadet, kallimaid tooteid, uute võimalustega kursisolemist ning töötajate lisandväärtuse tõstmist.
Tulemuste juures üllatas meid tööstusjuhtide seotus kogukonnaga. Inimkesksust väärtustasid kõik uuringus osalenud juhid, nad tundsid vastutust inimeste töökoha ja palga hoidmisel. Ausus, läbipaistvus ning parema tuleviku peale mõtlemine, sh rohepöördega kaasaminemise võimaluste leidmine, olid juhtide jaoks väga olulised.
Juhid tunnetavad, et tööstuse kuvand on Eestis negatiivne ning väline kuvand on omakorda loonud madala enesehinnangu.
Uuring näitab selgelt, et Eesti tööstus vajab ühiskondlikku kokkulepet ja visiooni, mida toetaks laiema ühiskonna usaldus ja sellega antud sümboolne mandaat, et tööstussektori arendamine Eestis on lubatud ja oodatud. Tööstussektori juhid vajavad innovatsiooni ellutoomiseks mitmekülgset tuge – nii ametnike, poliitikute, kohaliku kogukonna, meedia kui ühiskonna poolt.Uuringu tulemusi kasutas sisendina Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja eestvedamisel kokku kutsutud töörühm, mille eesmärk on aidata kaasa siinse majandusruumi konkurentsivõime kasvule. Töörühma seisukohaks on, et see saab tulla üksnes läbi innovatsiooni ja tööstuse lisandväärtuse kasvu.
Loe ka ERRi arvamusportaalis ilmunud artiklit “Tänapäevane tööstus ei ole vaenlane, vaid liitlane.”
Samal teemal rääkisime ka Äripäeva raadio saates “Fookuses tark tööstus”.

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

“Go-to uuringufirma kui on vaja saada kvalitatiivset uuringut sügavamatel ja keerulistel teemadel. Võtavad alati vastu ning arvestavad kliendipoolsete soovide ja tagasisidega. Töö kiire ja korralik ning avatud ja aus suhtlus, kus kokkulepped peavad paika projekti lõpuni.”

Barbara Haage Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõunik

Projekti tellis Siseministeerium ning selle eesmärgiks oli mõista lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike LSV teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid. Sellest saab praktilist sisendit edasiste tegevuste planeerimisel, et parandada spetsialistide teadlikkust ja oskusi.

Uuringu tarbeks koostasime esmalt ülevaate teemakohasest kirjandusest ning viisime läbi 2 taustaintervjuud asjatundjatega. Maikuus 2023 tegime Eesti eri paigus 22 süvaintervjuud politseinike ja päästekorraldajatega. Seejärel toimus esmaste taipamiste pinnalt koosloometöötuba ekspertidega, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid teadmiste mitmekesistamiseks ja hoiakute teadlikumaks kujundamiseks. Tulemustest valmis raport ning kahepoolne üksleht (ehk kaksleht); lisana esitasime ka metoodikaraporti.

OLULISEMAD TAIPAMISED JA PROBLEEMKOHAD:

Lähisuhtevägivalla mõtestamine ei ole süstemaatiline, paljudel päästekorraldajatel ja politseinikel puudub arusaam lähisuhtevägivalla dünaamikast ning traumakäitumisest.
Lähisuhtevägivalda peetakse suhte- või suhtlusprobleemiks, mis sageli on kahepoolne. Sellest tulenevalt nähakse vastutust lähisuhtevägivalla eest mõlemal osapoolel.
Lähisuhtevägivalla põhjusena tuuakse esile alkoholi (kuri)tarvitamist, mainitakse veel vaimset tervist, kasvukeskkonna ja ühiskonna mõju.

Täismahus raporti leiab meie kodulehelt ja Siseministeeriumi kodulehelt uuringute ja analüüside alt.

Loe ka pressiteadet ning kuula Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõuniku Barbara Haage intervjuud Kuku raadiole.

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

“Riigikantselei vaatest oli koostöö Antropoloogia Keskusega professionaalne, sujuv, tulemustele orienteeritud ja tulemuslik ning äärmiselt huvitav. Kogu see teekond valdkonna parimate asjatundjatega, kes valdavad oma uurimisteemat hästi ning oskavad näha suurt pilti, oli silmiavardav ja hariv ka meile endile.

Lisaväärtuseks oli veel see, et antropoloogide sõnumeid aitas meie jaoks vajadusel „vahendada, tõlkida ja timmida“ Antropoloogia Keskuse kommunikatsioonijuht. Sellest oli meile abi, et tõlkes midagi kaduma ei läheks.”

Jane-Liina Liiv Riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik

Antropoloogiline uuring oli 1. etapp suuremast projektist, mille juhtpartneriks on mõttekoda Praxis ning kaasatud ka Tallinna ja Tartu Ülikoolide teadlased. Projekti ametlik nimetus on “Inimkäitumisest informeeritud tööriistakasti loomine rohepöörde elluviimiseks” ning tellijaks Riigikantselei.

Projekt viidi läbi kolmes etapis. Esimese etapi ehk antropoloogilise uuringu eesmärk oli mõista, kuidas Eestis elavad inimesed mõtestavad rohepööret ning mis inimeste käitumist mõjutab; mõista, kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaelude konteksti ning kuidas see suhestub nende arusaamade, põhimõtete, ootuste ja hirmudega; anda sisendit projekti edasistele etappidele, millega leitakse parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks ja igapäevaste praktikate muutmise toetamiseks kogu ühiskonnas.
Viisime läbi süvaintervjuud, osalusvaatlused, lühiintervjuud ning autoetnograafia seminari. Väljundiks olid nii persoonad kui ka raport, mille tulemusi kasutati avaliku sektori Innotiimi ja Riigikantselei eestvedamisel toimunud Müksatonil.

Seejärel koondati teaduskirjandusest käitumisteaduslikud lahendused ning viidi läbi arendussessioonid valdkonna ekspertidega, et leida uusi lahendusi ja ideid üksikisiku käitumise mõjutamiseks.

Viimases etapis loodi käitumuslike muutuste tööriistakast, mida saab kasutada inimeste käitumist mõjutavate sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel ning mudel, mis täiendab, täpsustab ja parandab olemasolevat Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse mõõtmist. See on tegelikkuses rakendatav ka mujal – olgu selleks külaselts, korteriühistu, kool, ettevõtte, kontorihoone või arendatav elamupiirkond.

ANTROPOLOOGILISE OSA OLULISEMAD TAIPAMISED

Praktikad:

Pole olemas sellist inimest, kes panustab 100% kestlike ja roheliste valikutega. Isiklikke ja igapäevaseid praktikaid rohepöördega inimesed ei seosta.
Jäätmete liigiti kogumine on osalejate seas peamine keskkonnateadlik harjumus.
Transpordivalik sõltub väga palju sellest, kus inimene elab – kas maal või linnas. Maal või väikelinnas elavad inimesed näevad auto omamist eelkõige kui baasvajadust, et saaks käia tööl, koolis, lasteaias ja poes.
Toidutarbimise küsimust inimesed keskkonnahoiuga niivõrd ei seosta.

Muutuste tajumine:

Inimeste teadlikkus kliimamuutustega seoses on tõusnud, kuid kliimakriisist rääkides tuuakse esile just ilma ja aastaaegade muutumist.
Vanemad inimesed rääkisid just looduskeskkonna muutustest kohalikus kontekstis, aga noored inimesed tõid sageli näitena Amazonase vihmametsa või jääkarude väljasuremise ohtu.
Inimesed rääkisid ka sellest, et tegelikult Eestil on vedanud ja kliimamuutused ei ole meid veel drastiliselt mõjutanud. Ja rõhutati seda, et võrreldes teiste riikidega on meil säilinud palju puhast ja puutumata loodust.

Kuidas mõistetakse rohepööret:

Seostatakse eelkõige energeetika valdkonnaga
Väljastpoolt tulev muutus – suur ja kauge
Ei suhestuta sellega, kuidas saaks üksikisiku tasandil ise panustada
Rohepöörde mõttekuses Eesti tasandil kaheldakse, kuna näiteks Hiina ja India keskkonnajalajälg on oluliselt suurem ja seda me ei mõjuta.
Rõhutati seda, et kui rohelised valikud (nt roheline energia, elektriautod) oleksid odavamad, siis ei oleks mingi probleemi selle üleminekuga.

Vaata lisaks:
Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?”

Kõik teadusprojekti materjalid on saanud endale veebipesa aadressil https://rohekaitumine.riigikantselei.ee/

Projekti esitlus on järelvaadatav aadressil: https://www.facebook.com/innotiim/videos/303627705605571

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

“Koostöö RAKiga oli rahulik, sisuline, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Muidu kiirustavas maailmas saime võtta aega plaanide tegemiseks ja kõik tegevused rahulikult läbi mõelda.

Väga hindasin seda, et RAK oli valmis muutusteks, kui selleks vajadus tekkis ning pakkus ka ise julgelt välja muudatusi, mis töö käigus vajalikuks osutusid.”

Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht

Projekti lähtepunktiks oli Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) vajadus mõista, milline on olnud nende mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna algatuste mõju. Seega olid antropoloogilise uuringu sihtrühmaks tööandjad, kes on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega. Uurisime, millised muutused on toimunud organisatsioonides mitmekesisuse ja kaasatuse initsiatiivide rakendamise ajal ning millised on organisatsioonide vajadused ja arengukohad selles valdkonnas.

Uuring põhineb kvalitatiivsetel süvaintervjuudel mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide esindajatega. Kokku viisime aprillis-mais 2023 läbi 16 pooleteisetunnist intervjuud 17 inimesega, kes oma organisatsioonis mitmekesisuse ja kaasatuse tegevusi eest veavad. Valimit koostades arvestasime, et tegemist oleks mitmekesisuse võrgustikus aktiivsete avaliku või erasektori organisatsioonidega, kus on vähemalt 10 töötajat.

Intervjuude põhjal koostasime lühiraporti ja ükslehe, mis annavad ülevaate, kuidas tööandjad valdkonda mõtestavad, kuidas ja milliste teemadega tegelevad ja millised on nende ootused Inimõiguste keskusele.

Mitmekesisuse ja kaasatuse edendamist mõistetakse erinevalt ja arusaam selle väärtusest ei ole ühene. Eelkõige pannakse rõhku kõigi võrdsele kaasatusele, erinevate gruppide võimestamisele pööratakse vähem tähelepanu.
Organisatsioonidele on iseloomulik pigem vajaduspõhine tegutsemine kui strateegiline lähenemine. Süsteemsema tegutsemise poole on aidanud liikuda mitmekesisuse märgis “Austame erinevusi”.
Kõige suurem mõju on olnud neil EIKi tegevustel, mis on loonud organisatsioonidele praktilist väärtust ja toimivad tööriistadena igapäevatöös. NT märgis “Austame erinevusi” ja selle taotlusprotsess, mitmekesisuse kuu tähistamine, põimõppekursus “Mitmekesisus ja kaasatus”. Oluliseks peetakse mitmekesisuse võrgustiku tuge.
Organisatsioonid ootavad nii EIKilt kui ühiskonnas laiemalt suuremat tähelepanu juhtimist mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnale, mis innustaks rohkemaid teemaga tegelema.

Tulemused aitavad paremini mõista mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna hetkeseisu sellega aktiivselt tegelevates organisatsioonides ning kavandada tuleviku tegevusi valdkonnas.

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

“RAKi uurijad aitasid meil paremini mõista õpetajate ja koolijuhtide senist kogemust seoses Arengusammude programmiga.

Me saime ausat ja otsest tagasisidet, mis on läinud hästi ning millised on olnud takistused.

Sellest lähtudes oleme saanud teha mitmeid muudatusi, et muuta oma programmi lihtsamaks ja kasulikumaks.”

Artur Taevere Arengusammude eestvedaja

Arengusammude programmi eestvedajate sooviks oli teada saada programmi kasutamise motivatsioonist, seda soodustavatest ja takistavatest teguritest, mõista alustavate õpetajate teekonda ning kaardistada võimalused Arengusammude populaarsuse kasvatamiseks Eesti koolides.

Avada oli vaja nii õpetajate – sh õpipartneri ehk mentori rollis olevate õpetajate – kui ka koolide juhtkonna vaadet ja tagasisidet programmile, mille abil seda edasi arendada. Uuringusse kaasasime kokku 22 inimest. Viisime läbi 17 süvaintervjuud õpetajatega, kelle hulgas oli ka alustavaid õpetajaid ja õpipartnereid ning neli süvaintervjuud nelja kooli juhtkonna liikmetega.

Valimit koostades arvestasime, et vajalik on kaasata nii lühikese kui pika staažiga õpetajaid ning erineva tausta ja suunaga koole. Koolide seas oli kaks lühemat aega tegutsenud ja nn haridusuuenduslikku kooli ning kaks traditsioonilisemat.

Väljundiks tellijale sai lühiraport, mille lõpus esitasime ka omapoolsed ettepanekud programmi edasiarenduseks. Lisaks tõime välja eraldi edulood, et illustreerida programmi positiivset mõju ja anda inspiratsiooni alles programmiga liitumist kaaluvatele õpetajatele ja koolidele. Tulemuste esitlus toimus aruteluformaadis, mille kokkuvõtte lisasime omakorda lühiraporti lõppu.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Üldiselt kehtib Eesti koolides mentorlussüsteem, mille järele nähakse ka vajadust. Süsteemid kooliti on aga väga erinevad ning puudub ühtne lähenemine, kuidas noort ja/või alustavat õpetajat toetada. Arengusammude programmis nähti potentsiaali mentorlussüsteemi ühtlustamiseks.
Arengusammude programmi platvormiks on Steplabi veebikeskkond. Intervjueeritavad hindasid seda kasutajale mittesõbralikuks, mis omakorda mõjutas oluliselt kasutajate arvamust programmist tervikuna. Kriitikat said nii ingliskeelne algupärane keskkond kui ka programmi eestikeelne tõlge, lisaks erinevad funktsioonid ja kasutajateekonna ebaloogilisused. Steplabi kasutasid rohkem need õpetajad, kes liitusid programmiga selle piloteerimise ajal ehk 3,5 aastat tagasi.
Kooli juhtkonnast sõltub, kas ja kuidas Arengusammude programmi hakatakse kasutama. Kõige olulisem on, et juhtkond selgitaks ja võimalusel ka näitlikustaks, milliseid eesmärke püütakse selle programmiga saavutada.
Kuigi programm arendab ja toetab nii noori kui ka vanemaid õpetajaid, on just nooremad õpetajad selleks riskigrupiks, keda ähvardab suurem läbipõlemisoht. Noored õpetajad hindasid programmi üldjoontes positiivselt ning tundsid, et tänu Arengusammudele said nad kooliellu paremini sisse elada, tuge ja tagasisidet. Lisaks tõid nooremad ja vähemate kogemustega õpetajad esile, et programm on neile abiks ka “oma õpetajakäekirja” leidmisel.
Foto: Silver Hinno

363356398_777582761033577_8236214604099771003_n

Sotsiaalse ettevõtte Köömen konsultatsioon

2023. maikuust juulini tehtud mini-konsultatsioonide eesmärk oli aidata toiduvaldkonna kaudu pagulaste lõimimisega tegeleval sotsiaalsel ettevõttel Köömen ette valmistada oma uut tegevuskava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatavaks arenguhüppeks. Peamiselt autentsetele Lähis-Ida toiduelamustele keskenduva Köömeni eestvedajad soovisid, et neil aidataks kvalitatiivsete meetodite abil üle vaadata ja tõestada, millistesse suundadesse nad oma fookuse tulevikus panema peaks.

Aitasime kvalitatiivsete meetodite abil esmalt täpsustada MTÜ Köömeni senise tegevuse mõju pagulaste töö- ja keeleõppe arenguprogrammis osalejate jaoks. Seejärel aitasime positsioneerida MTÜ Köömeni tegevust teiste karjääri ning integratsiooni toetavate teenuste hulgas, mida pagulastele pakutakse, et oma edasises tegevusplaanis katta just neid valdkondi, mis mujal vajaka on jäänud. Eraldi eesmärkideks oli 1) aidata analüüsida ja valideerida Köömeni senist arenguprogrammi ja selle tõhusust; 2) aidata leida võimalike puudujääke ja optimeerimiskohti arenguprogrammis; 3) anda tagasisidet valmiva tegevuskava kohta ning lisaks 4) koolitada Köömeni meeskonda süvaintervjuusid tegema ja analüüsima.

Olulisemad taipamised:

Tööressursi optimeerimiseks oleks mõistlik sihtrühmade eristamine konkreetsete kategooriate kaupa.
Neile vastavalt võiks Köömen pakkuda erinevaid “pakette”: lühiajalised vs pikemad programmid; rohkem ja tihedamalt üldisi kohtumisi vs vähem ja spetsiifilisemad kohtumised.
Keeleõppe ja kohviku kvaliteedi tõstmiseks võiks kaasata kohalikke püsitöötajaid.
Refleksioonikohtumiste fookuseks tuleks võtta personaalne integratsiooni toe pakkumine ja karjäärivalikute leidmine.
Turundustegevuses on vajalik valida selged suunad: tööpakkumise kuulutustes oleks vaja rõhk asetada arenguprogrammile, et saada motiveeritud ja rohkem abi vajavaid osalejaid ning kohviku turunduses hoida autentse idamaise toidukoha mainet, mis on Köömeni puhul juba välja kujunenud ja tuttav turunišš.

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Kliendi tagasiside

“Hindan kõrgelt koostööd meie juba ajast, kui viisime 2018. aastal läbi esmast uuringut „Tuleviku Tegija teekond startup ökosüsteemi“ teemal, kus fookuses oli tehnoloogia ja ettevõtluse valdkonna vastu huvi tundmine lähtuvalt laste east ja soolisest eripärast. Meie teine kokkupuude tuleviku tegija nn jätku-uuringuga 2023. aastal kinnitas Antropoloogia Keskuse võimekust minna uuritavasse probleemi sisse süvitsi, mõista püstitatud ülesande lõppeesmärki ja kaasata laiapõhjaliselt uuritavat sihtgruppi.

Kiidan kogu meeskonda ka selle eest, et nad kaasavad uuringute parimate tulemuste saavutamiseks teisi partnereid ja seetõttu koostöö Eesti Uuringukeskusega võimaldas püsida nii ajagraafikus kui ka esitada püstitatud hüpoteeside tõendamiseks tõenduspõhiseid kvantitatiivandmeid. Viimane võimaldab uuringu tulemusi jätkuvalt taaskasutada mitmetel huvipooltel ja soodustada seeläbi tegelike lahenduste tekkimisi.”

Inga Kõue Startup Estonia haridustehnoloogia (EdTech) suuna juht

Projekti viisime läbi oktoobrist 2022 veebruarini 2023 Startup Estonia tellimusel, kes soovib suurendada positiivset mõju „tuleviku tegijate” pealekasvuks ja julgustada noori tegelema süvitsi MATIK valdkonna ja ettevõtlikkust edendavate tegevustega.
Projekti eesmärgiks oli aru saada, mis mõjutab noori süvendatult MATIK valdkonnast huvituma ja osalema ettevõtlikkust arendavates tegevustes, ning millist rolli mängivad huvi arengus formaalharidus, huviharidus ja iseõppimine.
Projektis oli meie partneriks ka Eesti Uuringukeskus, kelle kanda oli kvantitatiivne osa.

Uuring toimus kahes etapis. Esimeses, kvalitatiivses etapis tegime 17 individuaalset intervjuud 13–19-aastaste õpilastega ning kolm grupiintervjuud vastavalt lapsevanemate, MATIK valdkonna õpetajate ning juhendajatega. Lisaks toimus neli osalusvaatlust MATIK valdkonna ja ettevõtlikkusega seotud huviringides ning üritustel, mis hõlmasid I–IV kooliastme ja kutsekoolide noori. Teises, kvantitatiivses etapis viis Eesti Uuringukeskus läbi veebiküsitluse, millele vastas 600 13–19-aastast õpilast üle Eesti.
Tulemuste põhjal viisime läbi poliitikasoovituste koosloome töötoa, kus osalesid valdkonna taustaga erinevad eksperdid. Töötoas arutati uuringus esile kerkinud väljakutseid ning töötati välja lahendusi ja poliitikasoovitusi. Väljundiks oli põhjalik lõppraport ning lisaks lühiraport, mis võttis uuringutulemused ja soovitused väiksemas mahus kokku. Tulemusi esitlesime seminaril Startup Day raames.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Reaal- ja loodusteaduste ning tehnoloogia valdkonna kohta käivad eksiarvamused pärsivad potentsiaali, mis noortes on. Seda peetakse sageli “kuivaks” ja keeruliseks valdkonnaks, mis ei sobi kõigile ja kus ei saa väljendada loomingulisust.
Tähelepanu tuleks pöörata lapsevanemate harimisele – kui noored leiavad, et kõik võivad tegeleda kõigi aladega, siis lapsevanemad ei pruugi alati selle peale tulla, et oma tütart tehnoloogiaringi suunata.
Kool ei õpeta tänases elus hakkama saama. Ainetes napib elulisust ja praktilisi ülesandeid, näiteks arvutiõpetuses õpitakse endiselt referaatide vormistamist. Praktilise õppe osakaalu suurendamist võiks muuhulgas toetada laialdasem koostöö praktikutega.
Reaal- ja loodusteaduste ning tehnoloogia valdkonna huvitegevus vajab arenguhüppeks süsteemsemat lähenemist. Hetkel puudub selline süsteemsus nagu näiteks muusika- ja spordivaldkonnas, ning juhendajad leiavad, et paljuski toimib see õhinapõhiselt. Tarvis oleks rohkem riigipoolset tuge, rahastust, juhendajatele teadmisi ja kogukonda.
Noorte hulgas levib üha enam iseseisev huvitegevus, millega tuleks haridusvaldkonna arendamisel arvestada. Noored hindavad iseseisvalt huvidega tegelemise juures vabadust ja paindlikkust, kuid vajavad iseõppimisel enam tuge. Samuti tuleks iseseisvalt omandatud teadmisi haridussüsteemis samuti arvestada ja tunnustada.

Tutvu ka pressiteatega Startup Estonia kodulehel.
Uuringu raportid allalaadimiseks:
Täismahus raport (89 lk)
Lühiversioon (21 lk)
Ingliskeelne kokkuvõte

Uuring valmis Startup Estonia tellimusel ning on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Viisime 2023. aasta jaanuaris-veebruaris Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel läbi projekti “Vaimse kultuuripärandi nimistu kasutajauuring”, mille eesmärk oli koguda sisendit vaimse kultuuripärandi nimistu veebikeskkonna uuendamiseks. Soovisime teada saada, kes on nimistu kasutajad, kuidas nad nimistut kasutavad ning mis eesmärkidega nimistu veebilehele tulevad. Teiseks eesmärgiks oli oli kasutajate vajaduste mõistmine seoses veebikeskkonnaga, et selle kaudu saada ülevaade veebilehe kasutusmugavusest ning takistustest, mida uue keskkonna arendamisel vältida.

Mida järeldasime?

Uue veebilehe eesmärgiks võiks olla suurem kaasatus, laiem mõju ja teadlikkuse tõstmine vaimsest kultuuripärandist. Nimistu võiks jõuda erinevate sihtrühmadeni, eriti noorteni, et nimistu veebileht ja pärand ise ei oleks vaid kitsale ringile. Seetõttu on oluline olla rohkem nähtaval ja meedias kajastatud. Samuti on oluline, et veebileht oleks kasutajaga dialoogis ja kogukonnal oleks kaasarääkimise võimalus, näiteks foorumi või kommentaariumi kujul. Kõik kasutajad leiavad, et nimistu võiks olla ka inglise keeles.
Kasutajale on oluline kvaliteetne sisu. Nimistu puhul väärtustatakse usaldusväärsust ja seda, et info on kogutud algallikatest ja sissekanded on nõukogu poolt kontrollitud. Kasutajad ootavad (uuelt) veebilehelt kompaktsust ja ristviiteid ehk seotust teiste veebikeskkondade ja andmebaasidega, et kogu info oleks kättesaadav ühest kohast. Samuti võiks veebileht olla praktilisi protsesse täpselt kirjeldav ning seotud ka veebivälise tegevusega – näiteks ekskursioonide ja muu huvipakkuvaga.
Kasutaja soovib mugavalt ja lihtsasti kasutatavat veebikeskkonda: oluline on lihtsus, selgus, ülevaatlikkus. Ühtlasi on tähtis veebilehe atraktiivsus ja interaktiivsus, lubades samas kasutajal sissekannetele keskenduda.

Kuidas uurisime?

Uurimismeetodina kasutasime süvaintervjuusid ja fookusgrupiintervjuusid. Kaasasime inimesi, kes on Eesti vaimse kultuuripärandi nimistuga lähemalt kokku puutunud, aga teistsuguse perspektiivi saamiseks ka neid, kes on nimistuga vähem või üldse mitte kokku puutunud.
Materjali põhjal lõime persoonad. Pärast esitlust toimus arutelu gruppides veebikeskkonna tuleviku ning persoonade vajaduste üle. Tellijale andsime üle slaidid, persoonade põhjaliku kirjelduse faili, persoonakaardid (lühikirjeldused persoonadest) ning esitlusjärgse arutelu Murali.

Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutab projekti tulemusi uue nimistu veebilehe loomiseks. Ühtlasi annavad projekti tulemused infot nimistu kasutajate kohta ning seega ideid, kuidas rohkem inimesi nimistuni jõuaksid.

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

Eesti Rahvakultuuri Keskus soovis teada, milline on folkloorifestivalide toetusmeetme mõju olnud viimase 4 aasta jooksul ning kuidas folkloorifestivalide korraldajaid toetada nii, et meetme mõju oleks praegusest suurem. Projekti viisime läbi detsembrist 2022 kuni märtsi lõpuni 2023.

Projekti oli vaatluste, vestluste, intervjuude ja koosloome töötoa kaudu kaasatud ligi 60 inimest. Välitööde eel viisime läbi dokumendianalüüsi perioodi 2019–2022 kohta. Välitööde etapp algas paikvaatlustega, mille raames keskendusime 4 meetmest toetust saanud festivalile ja nende toimumispiirkonnale. Vaatluste käigus suhtlesime kohaliku elu, kultuurisündmuste ja folkloorifestivalide teemal üle 30 inimesega. Paralleelselt vaatlustega viisime läbi 7 süvaintervjuud 8 inimesega, sh 1 paarisintervjuu. Lisaks individuaalsetele intervjuudele toimus välitööde teises pooles 2 fookusgrupi intervjuud toetust taotlenud festivalikorraldajatega. Projekti viimase etapina viisime läbi koosloome meetoditel põhineva töötoa valdkonna asjatundjatega. Kaasava töötoa eesmärk oli valideerida ja koguda lahendusi uuringus esile tulnud kitsaskohtadele.

Projekti tulemused on kajastatud lühiraportis, mille lõpus on välja toodud ettepanekud nii rahvakultuuri valdkonna kui folkloorifestivalide toetusmeetme arendamiseks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Inimesed mõtestavad folkloori pigem laialt: sinna alla kuuluvad tantsule, laulule, pillimängule lisaks ka argised tavad, toit, ehitus jm. Seejuures nähakse pärimust millenagi, mis on pidevas muutumises ja mis tekib ka praegu.
Folkloorifestivalide mõju ei ole mõtet mõõta ühe puuga, eriilmelise pärimuse säilimise tagab mitmekesine festivalimaastik, kus väljundi leiavad erinevad traditsioonid ja viljelusviisid. Erinevad festivalid kaasavad ka mitmekülgsemad osalejad – nii pärimusefännid kui meelelahutajad saavad seeläbi pärimusest osa.
Olulise mõjuna, mida ollakse saavutatud ja soovitakse saavutada, näevad festivalikorraldajad pärimuse säilitamist, viljelemist ja edasikandumist. Selle eeltingimusena tajutakse järjepidevust, kuna folkloorifestivalide mõju võib avalduda alles aastate pärast.
Folkloorifestivalid ei toimu ilma neid eest vedavate inimesteta, ent rahvakultuuri valdkonnas tegutsejad tunnevad end vähe väärtustatuna. Inimesed tuleks valdkonnas esikohale tõsta ja luua tingimused selleks, et nende töö saaks tasustatud. Samuti tuleks soodustada nende kogemustevahetust ja võrgustumist.
Folkloorifestivalidele suunatud rahastusvoor on ainus omataoline ja seeläbi märgiline. Valdkonnas tegutsejatele näitab see küll, et nende tegevus on oluline, ent kuna voorus jagatavad summad on väikesed, on folkloorifestivalide taotlusvoor üks paljude seast.
Väikeseid summasid jagavad rahastusvoorud peavad hoolikalt kaaluma halduskoormuse ja toetussummade tasakaalu.

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Märtsist oktoobrini 2022 kestnud konsultatsiooniprojektis aitasime Harjumaa muuseumil mõista Keila linnavalitsuse ja allasutuste, praeguste ja potentsiaalsete koostööpartnerite ja sidusrühmade ning külastajate vajadusi ja ootusi muuseumile. Seitse kuud väldanud projekt koosnes kahest etapist, koos alusuuringu ja tagasisideuuringu ning osapooli kaasavate koosloome töötubadega.

Alusuuringus kogusime arvamused, koostöökogemused ja ootused muuseumile kokku endistelt ja praegustelt koostööpartneritelt ning kohaliku omavalitsuste esindajatelt. Tulemused aitasid muuseumil märgata seni kasutamata potentsiaale: näiteks suur väärtus on muuseumi asukohal Keila linnas. Looduskaunis koht, kenasti korrastatud Jõepark ja jõe lähedus on üks muuseumi suuri võimalusi, kust külastajat muuseumisse kutsuda, aga ka võimalus ise looduses viibivale võimalikule külastajale n-ö lähedale minna, et pakkuda õuealal tegevusi, ekskursioone jms.

Alusuuringu mõtteid, soovitusi arvesse võttes töötasime koosloome töötoas muuseumi inimestega välja pilootprogrammid, mida muuseum juunist-septembrini läbi viis. Meie antropoloogide roll oli pilootprogrammidele külastajate tagasiside kogumine. Külastajauuringu üheks olulisemaks järelduseks oli, et ootus on eelkõige kohalikule inimesele suunatud tegevuste pakkumine. Järgmise koosloome töötoa juhatasid sisse kogukonnamuuseumi tegemise kogemus- ja inspiratsioonilood ning seejärel asuti ühiselt juba arutama, milline on kogukonnamuuseumi mudel Harjumaa muuseumile sobiv.

Kahe uuringu ja koosloometöötubadele tuginedes täiendas ja täiustas muuseum oma arengukava ja tegevuskava järgnevateks aastateks.

Konsultatsiooniprojekt valmis Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse toel.

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Kliendi tagasiside

“Töötukassa sooviks oli oma ruumide ümberehitusele saada teaduslikumat ja teadlikumat sisendit sellest, milline ruumiline lahendus toetaks parimal viisil meie igapäevatööd nii meie klientide kui töötajate vaatest.

Projekti suureks väärtuseks oli Antropoloogia Keskuse ekspertide süvenemine meie organisatsiooni eripäradesse, mis lõi aluse orgaanilisele ning usalduslikule koostööõhkkonnale terve projekti vältel.”

Kerstin Holland Töötukassa arendusosakonna arendusnõunik

2022. aasta sügisel töötasime Eesti Töötukassa jaoks välja ruumilahenduse kontseptsiooni Tartu Kvartali büroo ja Lõuna-Eesti Karjäärikeskuse loomiseks. Seni kahel pinnal tegutsenud töötukassa Tartumaa osakond viiakse uue ruumilahendusega ühte hoonesse kokku ning uudse lisandusena luuakse büroo juurde interaktiivsete eksponaatidega karjäärikeskus.

Projekt oli mitmeetapiline ja alustasime töökäitumise uuringuga, mis andis ülevaate olemasolevate ruumide kasutamisest, töö- ja teenusprotsessidest ning töötajate ja klientide ootustest ja vajadustest. Töökäitumise uuringus viisime läbi osalusvaatlusi nii Tallinna karjäärikeskuses kui Tartu büroodes, grupi- ja süvaintervjuusid eri ametikohtadel töötavate inimestega ning palusime töötajatel täita tööajapäevikuid. Kokku osales uuringus üle 40 töötukassa töötaja ja juhi, samuti kaasasime vaatluste kaudu kliente. Analüüsis selgusid olulisemad kitsaskohad olemasoleva ruumilahenduse juures ning selged põhimõtted, millest uus ruumilahendus peaks lähtuma. Oluline oli, et uus ruum võtaks arvesse muutunud töökorraldust, kus osa tööd tehakse kodust, toetaks võimalikult hästi töötukassas tehtavat tööd ning soodustaks sünergiat ja koostööd.

Järgmises etapis tõime otsustajad, arendusmeeskonna ja töötajad kokku koosloome töötubadesse, kus tuli seada prioriteete ja leida kompromisse, et liikuda päriselt teostatava terviklahenduse poole Kvartali hoone tingimustes. Arutasime läbi, millised ühised kokkulepped võiksid soodustada ruumide suuremat ristkasutust ning kuidas luua mõnus, loogiline ja turvaline ruum nii klientide kui töötajate vaatest. Selline kaasav protsess aitas erinevatel vaatenurkadel esile tulla ja inimestel paremini üksteist mõista.

Lõpplahenduses lähtusime töötukassa kui nõustamisorganisatsiooni mõttest ja pidasime esmajoones silmas nõustamiseks sobiva keskkonna loomist. Ruumilahenduse kontseptsioonis tõime välja erinevad ruumitüübid ja nende funktsioonid ja tingimused ning jaotasime ruumid tsoonidesse. Eelneva põhjal koostasime ettepanekud tsoonide paigutamiseks büroopinnal.

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Kliendi tagasiside

“Koostöö Antropoloogia Keskusega näitas, et ka kõige raskemini kättesaadavad kliendid on võimalik lõpuks intervjuule meelitada. Usun, et antropoloogide professionaalne, läbimõeldud ja lahendustele orienteeritud lähenemine on see, mis meid lõpuks eduka lõpptulemuseni viis. Valminud kliendiuuring saab olema paljude äriotsuste ning turundus- ja müügitegevuste alustalaks.”

Taavi Rebane Messente Communications turundusjuht

Viisime 2022. aasta suvel-sügisel läbi sisenduuringu SMS-ide hulgisaatmisega tegelevale Eesti ettevõttele Messente, kelle sooviks oli õppida paremini tundma oma potentsiaalseid uusi sihtturge erinevates Skandinaaviamaades. Projekti raames tegime vastavalt eelnevalt kokkulepitud ettevõtete profiilidele 18 süvaintervjuud juba olemasolevate (6) ning potentsiaalsete klientidega (12) Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis.

Intervjuude fookuses olid erinevate ettevõtete eesmärgid, valdkondlikud eripärad, väljakutsed, vajadused ja valupunktid ning teenuste sisseostmise otsustusprotsessid. Vestlesime ka äri-SMS-ide kui Messente põhiteenuse kasutusvõimalustest ja -piirangutest ning erinevate infokanalite kasutamisest laiemalt.

Intervjuude analüüsi tulemused vormistasime Messente soovil persoonadeks, mida nad kasutavad edasi oma kommunikatsiooni- ning müügistrateegia edendamiseks ja turu laiendamiseks Põhjamaades.

Road through the raps field in a sunny day, South Sweden

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Kliendi tagasiside

„Koostöö uuringu ettevalmistusel ja läbiviimisel oli mõnus ja vahetu. Mind üllatas, kui kiiresti suutis uuringu meeskond end võõrasse teemasse sisse elada ja sisukaid küsimusi esitada.

Saime enda jaoks hulgaliselt väärtuslikku infot, mille pinnalt olemasolevaid ja uusi teenuseid edasi arendada. Töötame sisendiga samm-sammult, aga uuringu mõju saab meie teenustes kindlasti juba peagi kogeda.“

Taavi Tamm PRIA teenusedisaini nõunik

RAK viis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2022. aasta juulist septembrini läbi uuringu, mille eesmärk oli PRIA uue infot koondava digivärava arenduseks kaardistada olemasolevate teenuste kasutust ja saada sügavamat sissevaadet maal tegutsevate ettevõtjate/eraisikute igapäevaellu. Tellija soov oli tuvastada olulisemaid valupunkte nende igapäevases töövoos ning võimalusi väärtustloovate tervik- ja teadmusteenuste pakkumiseks. Uuring aitab arenduse jaoks mõista, kes on maal tegutsev ettevõtja/eraisik ja milline on tema praegune teekond, kui ta otsib vajalikku infot.

Uuringusse oli kaasatud erinevatesse kasutajagruppidesse kuuluvaid inimesi, näiteks väiketootjaid, aga ka põllumajanduslike suurettevõtete esindajaid. Viisime läbi intervjuusid ning käisime talunike juures kohapeal. Rääkisime nende isiklikust ja ettevõtte taustast, mahepõllumajandusest, loomadest ja nendega seonduvast, talupidamise tööpäevast, taluniku aastaringist, tarvikute hankimisest, andmete haldamisest, kogukonnakuuluvusest ja infovahetusest. Samuti küsisime tagasisidet Maaeluministeeriumi kontrollmehhanismidele, vestlesime erinevatest kriisidest, nendeks valmistumisest ning tulevikuplaanidest.

Uuringu tulemusena valmisid persoonad ning saime mitmekülgset infot, mida PRIA saab aluseks võtta oma edaspidiste tegevuste planeerimisel, et olla põllumajanduses tegutsevate isikute jaoks võimalikult kasulik partner, sest ülevaate saime nii selle kohta, mis on praegu probleemideks, aga ka selle kohta, millised on talunike/tootjate ootused tulevikuks.

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Kliendi tagasiside

“Meie jaoks oli põnev teha uuringut organisatsioonis endas, mille tulemusel jõudsime arusaamisele oma võimalustest, vajadustest ja ootustest Rahamu väljapaneku ja tegevuste osas. Koostöö Antropoloogia Keskuse meeskonnaga oli sujuv ja väga konstruktiivne.“

Viljar Rääsk Eesti Panga kommunikatsioonijuht

November 2021 – mai 2022 aitasime Eesti Panga muuseumil viimistleda oma uut kontseptsiooni.

Konsultatsiooniprotsess oli jagatud kaheks etapiks – sisemine, ehk tegijate ning välimine ehk külastaja vaade. See andis RahaMu projektimeeskonnale 360-kraadi põhimõttel vaatenurkade ja arvamuste erinevused muuseumi kontseptsiooni kavandamiseks, et olla teadlik nii organisatsiooni sisemistest kui välistest ootustest, vajadustest, soodustajatest ning takistajatest.

I etapis aitasime mõista keskpanga sisemist nägemust muuseumi rollist praegu ning milline see võiks olla pärast uuenduskuuri läbimist. Kaardistasime hoiakuid ja ootusi muuseumile Eesti Panga sees, et sõnastada muuseumi n-ö omaniku vajadused.

II etapis keskendusime muuseumi potentsiaalsetele külastajatele ja sihtrühmadele, et saada vastupeegeldust keskpanga nägemustele ja neid omavahel ühildada.

Eesti Panga muuseumi RahaMu tegevused on oluline osa Eesti Panga avalikust kommunikatsioonist ning suhtlusest pangast väljapoole. „RahaMu on aken keskpanka,“ kirjeldasid muuseumi rolli panga enda töötajad. Muuseumi eesmärk on aidata kaasa, et keskpank muutuks ühiskonnas nähtavamaks, kuvand avatumaks ja tegevus arusaadavamaks ning mõjukamaks.

Muuseumi kaks olulist tegevussuunda on finantshariduse edendamine haridusprogrammide ja sündmuste abil ning sellekohaste teadmiste vahendamine näituste kaudu.

Uuringutest saadud taipamised kombineerisime koosloomeliste seminaridega, mille käigus muuseumi projektimeeskond sõnastas koos uue muuseumi lähtealused, tulevikunägemuse ning tulevased tegevussuunad.

Töötasime välja kolm erinevat versiooni, mis kombineerisid erinevas mahus programme, näitusetegevust ning sihtrühmi – eesmärgiks luua erinevad nägemused, mille hulgast valida lõpuks eesmärkide elluviimiseks sobivaim tegutsemisviis, mis arvestab olemasolevate ressurssidega.

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Kliendi tagasiside

“Koostöö Antropoloogia Keskusega sujus uuringu läbiviimisel väga kenasti – tegemist oli initsiatiivika, sisuasjades aktiivselt kaasamõtleva ja koostööalti partneriga.

Antropoloogide kogutud ja professionaalselt lahtikirjutatud kvalitatiivne materjal täiendas meie enda kogutud statistiliste andmete analüüsi, mistõttu oli uuringu erinevate osade kokkukirjutamine väga positiivne kogemus. Aitäh ja järgmise koostööni!”

Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudi programmijuht

Balti Uuringute Instituut ja RAK uurisid Eesti Välisministeeriumi tellimusel Eesti väliskogukondi ning projekt lõppraport valmis 2022. aasta suveks. RAKi kanda oli 12 süvaintervjuu läbiviimise ja analüüsi osa.

Uuringul oli kaks peamist eesmärki: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse, ennekõike Üleilmse Eesti Programmi (ÜEP) ja teiste külgnevate programmide või meetmete kujundamisse.

Uuringu kvalitatiivse osa jaoks viisime esmalt läbi 12 süvaintervjuud, milles osales kokku 14 inimest. Valimi koostamisel arvestasime, et oleks kaetud erinevat tüüpi sihtriike, mineku põhjuseid, äraoleku aega, haridustaset, perekonnaseisu ja vanust. Selle tulemusel sai kaasatud nii pikalt ära olnud eestlasi, Eestisse tagasi naasnuid, pereinimesi, spetsialiste, tudengeid kui ka inimesi, kes on kogenud Eestis ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist (nt puudega inimesed, religioossed vähemused). Fookuses olid pigem hiljutiste rändelainete ajal liikunud eestlased. Sihtriikide hulgas oli nii lähemaid naabreid (Soome, Venemaa), Euroopa ja selle lähiümbruse riike (Itaalia, Ühendkuningriigid, Šveits, Türgi) kui ka üle ookeanitaguseid riike (USA, Austraalia).

Olulisemate taipamistena võib nimetada, et piiritagustele eestlastele tundub, et liiga suur osa diasporaapoliitikast keskendub Eestisse tagasipöördumise propageerimisele. Liiga vähe pööratakse nende sõnul tähelepanu võimalustele toetada kaugel elades kodumaad näiteks teadmiste, oskuste või sotsiaalse kapitali läbi.

Osa tagasipöördumisest huvitatud inimestest vaevleb aga infopuuduses ega oska e-Eesti rägastikust vajalikku infot otsida või leida. Igatsetakse portaali, kuhu jookseks kokku kogu võõrsil elajale tarvilik info. Värske info Eestist on oluline, kuna ajapikku saab asukohamaa kultuur võõrsil asujale aina tuttavamaks. Kui Eestiga seotud kujutluspilti pidevalt ei ajakohastata, siis see paratamatult vananeb. Uuringus ilmneski, et välismaale kolinud inimestele võib hakata õigustamatult tunduma, et nende praegune elukohariik on tehnoloogiliselt arenenum ja hõlmab mugavusi, mida Eestis pole. Eesti väliskogukonna enamuse identiteet on mitmekultuuriline ehk sümbioosis mõne muu identiteedi või kuuluvusega.

Uuringu täisteksti leiab SIIT LINGILT.

Projektid

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Sotsiaalse ettevõtte Köömen konsultatsioon

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Kliendi tagasiside

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Kliendi tagasiside

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Kliendi tagasiside

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

Sotsiaalse ettevõtte Köömen konsultatsioon

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Kliendi tagasiside

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Kliendi tagasiside

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Kliendi tagasiside

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Kliendi tagasiside

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Kliendi tagasiside

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Kliendi tagasiside