INIMESED
Tegevtiim
-
Jaanika Jaanits
Tegevjuht, RAKi juhatuse liige + 372 5656 2213 jaanika@antropoloogia.eeOlen lõpetanud magistrikraadiga Tartu Ülikooli etnoloogia eriala ning andragoogika eriala Tallinna Ülikoolis. Õpingutest on olnud suur abi, et kuulata ja märgata seda olulist, mis motiveerib inimesi tegutsema ning sellestsamast oskusest on mulle kasu olnud ka argielus. Olen korraldanud visuaalsele antropoloogiale keskenduvat filmifestivali Maailmafilm ning Eesti Rahva Muuseumis töötades oli minu põhiliseks töiseks eesmärgiks inimeste kaasamine muuseumi tegevustesse. Usun, et olenemata projektist, on selle edu võtmeks inimkeskne lähenemine. Seetõttu aitab antropoloogide kaasamine organisatsioonidel ja ettevõtetel langetada paremaid otsuseid.
-
Ehti Järv
Uuringute juht +372 5804 7706 ehti@antropoloogia.eeOlen Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuri lõpetanud ning lisaks on pooleli Tallinna Ülikoolis magistrantuuriõpingud sotsioloogias. Erinevate meetodite ja neist sündiva teadmise – arvude ja diagrammide, tsitaatide ja jutustuste – põimimises näen viisi, kuidas tänapäeva ühiskonda mitmeplaaniliselt avada ja mõista. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ning neist loodavad teadmised ei tohiks vastanduda, neil mõlemal on omad eelised, mida õigesti kasutades saame inimesi ja protsesse paremini mõista. Samas pole antropoloogid varasemalt ühiskondlike valupunktide uurimisse ja mõistmisse nii hästi kaasatud olnud ning siin näen ma RAKi töös suurt väärtust ning panust. Etnograafiline mõtlemine loob silla andmemassiivide ja kogemuste, teooria ja praktika, teaduse ja äri, kohaliku ja ülemaailmse vahel (see nimekiri on tegelikult lõputu…).
-
Karina Vabson
Antropoloog, projektijuht +372 5568 8873 karina@antropoloogia.eeOlen lõpetanud ajakirjanduse bakalaureuse Tartu Ülikoolis ja linnakorralduse magistrantuuri Tallinna Ülikoolis. Õpingute tulemusena muutus oluliselt minu maailmapilt ning minu lõputööde (sala)eesmärk oli murda eelarvamusi ka teiste inimeste peades. Minu magistritöö käsitleb keskkondliku õigluse küsimusi, millega tuleb kõigil varsti suurimate kliimamuutuste eel tegeleda. Vaatamata tehnoloogia ja teaduse kiirele arengule, pole erinevate ühiskondade jaoks olemas samasuguseid valmislahendusi, et ühiskonna kriiside ja probleemidega tegeleda. Selle jaoks, et ühiskonnas midagi paremaks muuta, tuleb selle liikmete hoiakuid ja väärtusi erinevate meetoditega uurida ja igasse otsustamisprotsessi kaasata.
-
Madli Oras
Antropoloog, projektijuht +372 5566 8319 madli@antropoloogia.eeOlen lõpetanud kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia magistrantuuri Viini Ülikoolis. Mind paelub inimese kogemuse uurimine meelte kaudu, magistritöös keskendusin helikõnni meetodile inimese ja keskkonna vaheliste suhete mõistmiseks. Lisaks huvitavad mind näiteks keskkonna, kliima ja kodanikuühiskonnaga seotud teemad. Antropoloogia on andnud mulle võime näha ja mõista erinevates olukordades mitmete osapoolte perspektiive. Usun, et ühiskonna valupunktide mõistmiseks ja positiivsete muutuste elluviimiseks on iga inimese maailma süüvimine hindamatu väärtusega.
-
Mari Roonemaa
Sõnumijuht +372 5645 4598 mari@antropoloogia.eeOlen lõpetanud Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule eriala ning õppinud kõrvale ka ajalugu ning hispanistikat. Mulle meeldib seada nii sõnu kui sõnumeid ning viimased kümmekond aastat olen tegutsenud peamiselt vabakonnas, aidates Eesti vabaühendustel end paremini kuuldavaks teha. Erinevad väärtusruumid ja hoiakud on need, mis paeluvad mind nii ühiskonnas kui antropoloogias. Usun, et meid ümbritsevat inimkeskselt seletades on võimalik ehitada sildu erinevate valdkondade, maailmavaadete ja kultuuriruumide vahele. Pikema pausi järel asusin 2019. aastal taas akadeemilistele radadele ning minust sai Tallinna Ülikooli Aasia ühiskondade magistriõppekava tudeng.
-
Hanna Muldma
bürooassistent, võrgustiku antropoloog +372 5343 7845 hanna@antropoloogia.eeOlen lõpetanud Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuri. Eelkõige paelub mind lugude jutustamise temaatika ja arvan, et tegelikult on iga kogemuse jagamine omamoodi loo jutustamine. Ka oma magistritöös uurisin lugusid, täpsemalt reisilugusid. Antropoloogia annab oma loo jutustamise võimaluse igale inimesele ja seda tuleks ühiskonna ja inimkonna mõtestamisel ning erinevate protsesside läbiviimisel kindlasti kuulata. Antropoloogia on muutnud mind veelgi empaatilisemaks, avardanud minu maailmapilti ja kinnistanud mõtet, et inimestel ja probleemidel on alati kaks poolt – elu ei ole must-valge.
RAKi asutajad
-
Keiu Telve
+372 5384 3779 keiu@antropoloogia.eeLõpetasin 2015. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuri ning kaitsesin augustis 2019 ka oma doktorikraadi. Uurisin oma lõputööde raames Eesti-Soome vahelist pendelmigratsiooni, keskendudes oskus- ja lihtööd tegevate meeste kogemuste avamisele. Viimase viie aasta jooksul on mulle uurimisvaldkondadena huvi pakkunud Eestis leiduvad noorte subkultuurid ning tööränne Eesti-Soome kontekstis. Samuti leian, et Eestis on oluline pöörata tähelepanu humanitaaralade, eriti kultuuriteaduste, praktilise suuna edendamisele ning sellest tulenevalt olen sidunud oma ettevõtmised just selle suuna arendamisega.
-
Merilin Piipuu
+372 5648 1413 merilin@antropoloogia.eeOlen aastaid tegelenud mitmete kodanikeorganisatsioonide ülesehitamisega. Rakendusantropoloogia juurde tõi mind aga usk teadmuspõhisesse ühiskonda. Erinevate ühiskondlike protsesside suunamiseks ning juhtimiseks peame me tundma oma asutuse, valdkonna või keskkonna kultuuri. Bakalaureuse kraadi omandasin ma Inglismaal ning Uus-Meremaal sotsioloogias ning politoloogias. Nüüd keskendub minu teadustöö enim inimese ja tehnoloogia suhestumisele käsitledes seda antropoloogilisest vaatenurgast. Igapäevaselt leiab mind tegutsemas kultuuri – ja muusemite maailmas.
-
Helleka Koppel
(lapsehoolduspuhkusel) +372 5153 876 helleka@antropoloogia.eeLõpetasin 2014. aasta kevadel Tartu Ülikoolis etnoloogia magistrantuuri. Minu lõputöö käsitleb Eestist pärit seljakotirändureid Austraalias ja asetub turismiantropoloogia valdkonda. Muuhulgas huvitavad mind uuenduslikud suunad etnoloogias ja antropoloogias. Näen erinevate meetodite põimimises võimalust avada mitmeplaaniliselt tänapäeva ühiskonda. Pean oluliseks sotsiaal- ja humanitaarteaduste taustaga inimeste rolli ümbritsevate protsesside mõistmisel, lahtiseletamisel ja teadmise vahendamisel. Leian, et antropolooge oleks senisest rohkem vaja kaasata ühiskondlike valupunktide uurimisse ning otsuste tegemisse.
Antropoloogid
-
Projektide läbiviimisse kaasame inimesi meie liikmete võrgustikust. RAKi antropoloogidel on pikaajaline kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamise kogemus. Uurimisteemad, millega oleme kokku puutunud, varieeruvad kohalikust identiteedist ja kogukondadest tänavakunsti, tehnoloogia ja inimese suhete, hariduse, meditsiini, toidu, keskkonna, turismi, ehituse ning organisatsioonikultuuri teemadeni. Geograafiliselt oleme oma erinevate uurimisprojektidega katnud ära terve Eesti ning jõudnud ka näiteks Soomest läbi Peterburi ja Komi Vabariigi ka Nepali ja Austraaliasse.
RAKi võrgustikku kuuluvad Sigrid Solnik, Dolores Mäekivi, Liina Rajaveer, Katre Koppel, Kaia Beilmann, Mirjam Rennit, Liisi Reitalu, Elis Kaljuvee, Hanna Muldma, Paula Rõuk, Helelyn Tammsaar, Kristiina Pilvet-Petrov, Ede Schank-Tamkivi, Martin Beek, Alice Karlson, Maret Luud, Ulvi Karu, Ly Lõhmus, Ederi Ojasoo, Paula Balic, Lona Päll, Laura Kipper, Helen Vaaks, Mele Pesti, Eliis Vaino, Jane Kalajärv.